Meist

Innovaatilisus on A. Le Coqi arengut edasi viinud ettevõtte kogu pika ajaloo vältel. Erinevad ajaloosündmused on mõjutanud ärikeskkonda, kuid juhtide ja omanike haritus ning oskus tehnoloogia arengus uusi võimalusi näha on ettevõtet hoidnud oma valdkonna eestvedajana.

Ajaloo ülestähendused annavad teada, et uues Tähtvere mäele rajatud tehasekompleksis asuti auru jõul elektrit tootma juba 19. sajandi lõpul. Huvipakkuv on seejuures tõsiasi, et õlletehase kontoris oli elektrivalgus varem kui Tartu Ülikooli auditooriumites. Samuti oli tehasel Tartu esimene telefoniliin (number 1884).

A. Le Coqi laiale tootevalikule pandi algus aastal 1899, kui hakati esimesena Eestis tööstuslikult valmistama karastusjooki. Seniajani oli see apteekrite, väikepoodnike ja pereettevõtmiste pärusmaa.

Tooteinnovatsioonile mõeldes meenub ajaloost A. Le Coqi kaheksakandiline firmapudel. Vähem on teada aga fakt, et seesuguse pudeli töötas välja ja kaitses Eesti ühe esimese toidutööstuse kaubamärgina ettevõte ise.

Tehase natsionaliseerimine ja kogu toidutööstuse viimine üleliiduvabariigiliste normide süsteemi peatas arengu aastakümneteks. Taas sai aga tehase arengus määravaks töötajate leidlikkus. Tänu uudsetele lahendustele ja avatud suhtlemisele omistati toonasele Tartu Õlletehasele 1973. aastal eksperimentaalõlletehase staatus. See andis võimaluse Tartu tehases ise välja töötada õlle- ja karastusjoogisorte ning samas arendada ja juurutada uusi tehnoloogiad. Sisuliselt sai tehas füüsiliseks katsetehaseks Lääne tehnoloogia ja nõukogudeaegsete võimaluste ühendamiste vahel.

Uus, uuenduslik ajajärk algas koos uute omanikega aastal 1998, kui valmis selle aja kõige moodsama sisseseadega õlletehas Baltimaades. Vähe on räägitud aga sellest, et tänapäeva edu taga oli laiemas mõttes innovatsioon – uusim tehnoloogia, uudse teamwork-juhtimisstiili rakendamine, turunduse ja tootearenduse fookusesse tõstmine jm uuendusmeelsed äri arendamise lahendused. Selline tegevus jäi laiemalt silma: ettevõttele omistati turunduse valdkonna kõrgeim tunnustus (aasta turundustegu 1999) ja logistilise terviklahenduse tunnustus (aasta logistikategu 2017).

A. Le Coq on uuendusmeelne toiduainetööstus, mis kaasab oma tegevustes kõrgtehnoloogilisi lahendusi ning arendab järjepidevalt tootmist. Mitme suure projekti puhul on ettevõte kaasanud struktuurifondide toetusi. Struktuurifondi toetuste koostööl rakendati 2019. aastal ellu projekt “Gaasikatla kondensatsiooni-ökonomaiseri süsteemi paigaldus”, mis pakkus lahenduse kahele probleemile: vähendada oluliselt maagaasi tarbimist võrreldes senisega ja kahandada ettevõtte energiatootmise keskkonnamõju. Projekti kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja rahastamist koordineeris Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Projekti kogumaksumus oli 185 650 eurot, millest EL-i kaasrahastamine oli 83 542,50 eurot.

2022. aastal viidi ellu projekt “Õlletööstuse heitveesüsteem reovee tekke vähendamiseks ja biogaasi tootmiseks”, mille raames valmis tootmisjääkidest energia tootmise süsteem. Projekti käigus rajati A. Le Coqi Tähtvere tehasesse tööstuslik pesuvee käitlemise süsteem puhvermahutite ja anaeroobse kääritiga. Uudne heitveesüsteem muutis tehase tootmise senisest veelgi ressursisäästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk oli asendada ühes aastas umbes 184 930 kuupmeetrit maagaasi kohapeal toodetud biogaasiga ja vähendada reovee hulka suunatava tootmisjääkide osa kuni 80%. Projekti kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja rahastamist koordineeris Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Projekti maksumuseks planeeriti 2 743 712 eurot, millest EL-i kaasrahastamine oli 1 135 264,50 eurot.