A. Le Coq

A. Le Coqi vastutustundliku tegevuse küsitlus

Kuus kuud tagasi esitlesime avalikkusele lubadust muuta maailm järeltulevatele põlvedele paremaks paigaks, kus elada. Sellega võtsime selge sõnaga vastutuse nii keskkonna, töötajate kui ka huvigruppide heaolu eest.
Tegevused, millega alustasime juba aastaid tagasi, on saanud osaks ettevõtte kultuurist ja arengustrateegiast. Sotsiaalne vastutustunne on meie jaoks valdkond, mida pidevalt arendame ja juhime kindla käega edasi.

Iga tegevus vajab arendamiseks ka tagasisidet. Seetõttu oleme koostanud uuringu, millega soovime saada huvirühmade arvamust A. Le Coqi vastutustundliku tegevuse kohta.
Oleme tänulikud, kui leiad veidi aega, et vastata küsitlusele siin.
Kõiki vastuseid töödeldakse anonüümselt ja konfidentsiaalselt.

Purjetajate laulupidu – A. Le Coq 64. Muhu Väina regatt saab tuule purjedesse sel pühapäeval Pärnus

10.–17. juulil toimuv legendaarne A. Le Coq Muhu Väina regatt on Eesti avamerepurjetajate suves kirsiks tordil juba 64. korda. Muhu Väina regatt on Eesti suurim ja kõige pikema ajalooga purjeregatt – ilma selle võistluseta Eesti purjetajad oma suvehooaega ette ei kujuta. On heameel tunnistada, et koroonapiiranguid meil eriti enam tunda ei ole. Kui möödunud aastal osales regatil 107 jahti, siis sel aastal on registreerunud 111 jahti Eestist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Koroona on mõjutanud välistiimide osalust – kui koroonaeelsel ajal tuli Venemaalt regatile 20 meeskonda, siis sel aastal vaid 3. Lätist on Eestisse oodata 5 meeskonda ja Soomest 1.

Regatt väisab uusi sadamaid
Tänavune Muhu Väina regatt avatakse laupäeval, 10. juulil Pärnu Jahtklubis. Edasi läheb regatt avastama uuenenud Ringsu sadamat Ruhnu saarel ja Kõiguste sadamat Saaremaal. Võistlusrada on seatud nii, et kõikides sadamates veedetakse kaks ööd ning teisel päeval toimub kohapealne võistluspäev – see annab võistlusele hea rütmi, kus pikad avamereotsad vahelduvad lühemate distantsidega, regatt algab aga Pärnus võistlusliku lühirajaformaadiga. Tänavune regatt lõppeb Hiiumaa Sadamate võõrustamisel Kärdla sadamas laupäeval, 17. juulil, kus lisaks A. Le Coq 64. Muhu Väina regati võitjatele ORC klassides I kuni IV, vastavalt suurematest väiksemateni, antakse välja ka Eesti meistri tiitlid Folkboot klassis.

 

Samas on regati laevastik tore kooslus nii tiitlivõistlustel endale nime teinud jahtidest kui ka sinna mittepürgivatest meeskondadest, kellel on võimalus poodiumile jõuda Cruiser divisjonis. Kaasa purjetavad ka sellised tiimid, kelle eesmärgiks on lihtsalt mõnus nädal purjede all koos regatimeluga.

 

L 10. juuli Registreerimine, mõõtmine ja kontroll Pärnu Jahtklubis
19.00 Regati avamine Pärnu Jahtklubis
P 11. juuli 11.00 1. etapp – Pro Marine Trade Pärnu lühirada
E 12. juuli 10.00 2. etapp – Tactical Foodpack Pärnu-Ruhnu etapp
T 13. juuli 11.00 3. etapp – Loodus Invest Ruhnu ring
K 14. juuli 10.00 4. etapp – Santa Maria Ruhnu-Kõiguste etapp
N 15. juuli 11.00 5. etapp – Heimon Kala Kõiguste ring
R 16. juuli 10.00 6. etapp – Alter Marine Kõiguste-Kärdla etapp
L 17. juuli 11.00 7. etapp – Hiiumaa Sadamate Kärdla ring
~17.00 Regati lõpetamine ja autasustamine

Puhtama Läänemere nimel
Korraldajad koos nimisponsor A. Le Coqiga soovivad, et regatt oleks eeskujuks ka merekultuuri parandamisel ja keskkonnahoidliku meresõidu edendamisel. Tänavu lehvib A. Le Coq 64. Muhu Väina regatisadamates sini-rohelistes toonides regatilipp ning tegevustega kaasatakse purjetajaid prügi ja panditaarat sorteerima, suitsukonisid mitte merre viskama, mereprügi korjama ning asju taaskasutama. Koos A. Le Coqiga sündisid ideed ja teostus, kuidas purjetajad saavad ise väikeste sammudega keskkonda hoida ja vähendada mere prügistamist. Töötati välja pisiprügitopsid, et üle parda ei visataks suitsukonisid, nätsu ja muud pisemat prügi, samuti jagatakse laevadele prügikotte, millega pardal tekkiv prügi liigiti kokku koguda ja sadamates jäätmekäitlusjaamadesse ära anda.

Kõik 2020. aasta tiitlivõitjad on kohal valmis võitlema ka tänavuste tiitlite eest
Suurimate jahtide grupis Mihkel Kosk’i juhtimisel eelmisel aastal esikoha võitnud Matilda 4 jahi pardal on sel hooajal uus meeskond ning laeva rooli hoiab Juss Ojala Jahtklubist Dago. Sama grupi Cruiser divisjoni võitja Berta Hando Sutteri juhtimisel Kalevi Jahtklubist on valmis pühapäeval starti asuma. ORC II grupis asub tiitlit kaitsma Pärnu Jahtklubi jaht Sugari meeskond, millel kapteniks Marjaliisa Umb. Tänavuste tiitlite nimel tuleb ORC III ja IV grupis rinda pista 2020. a parimatega – vastavalt Anne-Mari Luige naiskonnaga jahil Piloilleri Rein Ottosoni Purjespordikoolist ja kapten Joel Kõivu juhtimisel jahiga Julechka Toila Jahtklubist.

Folkboot klassi Eesti meistritiitlit läheb kaitsma W-Lind Kalevi Jahtklubist Vaiko Vooremaaga roolis.

 

 

 

 

 

 

2021. aasta suvi toob Eesti vetesse ka väga oodatud ja olulisima tiitlivõistluse ORC arvestussüsteemis – 6.–14. augustil toimuvad Tallinnas Alexela ORC avamerepurjetamise maailmameistrivõistlused. Kuna MMil võistleb Eesti jahte 37, kellest enamus on kohal ka Muhu Väina regatil, siis on see nende jaoks oluliseks peaprooviks, et timmida meeskonna koostööd ja saada kätte õiged purjetrimmid. Päris kindlasti lähevad eestlased tiitleid ja medaleid nõudlema koduvetes toimuval MMil ning A. Le Coq 64. Muhu Väina regatt näitab meile, mis vormi on jõudnud paadid ja meeskonnad kuu aega enne suursündmust. Kindlasti ei jää meil nägemata konkurentide ägedad heitlused Muhu Väina regatil, mis vaid tõstab eestlaste konkurentsi ja taset MMil osalemiseks.

Erinevalt möödunud aasta regatist, kus olime sunnitud kaldamelu ja õhtused sadamapeod ära jätma, ootab regatilisi õhtuti lisaks etappide parimate autasustamisele ka mõnus melu ja kaldaprogramm, millega saab tutvuda regati kodulehel.

Regati kodulehekülg ja 2021. a regati info.
Regati Facebooki lehekülg.
Regati Instagram.
Jahtide liikumine võistlusrajal reaalajas (ja ka hilisemalt järelvaadatav) kõikide etappide kaupa.
Parimad palad, pildid ja uudised regatilt – Postimehe Muhu Väina regati blogi vahendusel

A. Le Coq Muhu Väina regatti korraldavad Kalevi Jahtklubi ja Pärnu Jahtklubi koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga. Muhu Väina regati toetajad on A. Le Coq, Sportland, DSV Estonia, Volvo Trucks Estonia, Amserv/Toyota, Alexela, Pro Marine Trade, Alter Marine, Tactical Foodpack, Loodus Invest, Heimon Kala, Hiiumaa vald, Hiiumaa Sadamad, Santa Maria, Rahva Raamat, Pärnu linn, Sportity, Päästeliit, Postimees.

A. Le Coq 64. Muhu Väina regatt – Purjetajad puhtama Läänemere nimel

Muhu Väina regatt ja Eesti joogitootja A. Le Coq panevad sellel purjetamishooajal puhtama Läänemere nimel seljad kokku ja soovivad eeskuju näidates muuta Läänemerel liiklejate mõtteviisi merd säästvamaks. A. Le Coq on Muhu Väina regati korraldamist toetanud aastaid, kuid 2014. aasta kevadel sai koostöö suuremad mõõtmed ja Eesti vanim purjeregatt hakkas nimisponsori järgi kandma nime A. Le Coq Muhu Väina regatt. Täna järgnevaks kolmeks aastaks pikendatud koostööleping näitab ettevõtte jätkusuutlikku ja eesmärgistatud panust Eesti sporti ja kultuuri, kuid nüüd on koos regati korraldajatega otsustatud panustada ka tegevustesse puhtama Läänemere nimel.

„A. Le Coq Muhu Väina regatt on Eesti suurim ja vanim purjeregatt, mis toob nädalaseks võistluseks kokku nii Eesti kui ka naaberriikide parimad purjetajad ning need matkapurjetajad, kes väisavad meeleldi koos regatimeluga Eestimaa sadamaid. Lisaks kõrgetasemelise purjetamisvõistluse korraldamisele oleme endale eesmärgiks seadnud Eesti merekultuuri arendamise, mille üheks lahutamatuks osaks on keskkonnateadlikkus nii merel kui ka sadamates,” põhjendab regatidirektor Agnes Lill rohepööret selle aasta regatil.

„Tänavu lehvib A. Le Coq 64. Muhu Väina regatisadamates Pärnus, Ruhnus, Kõigustes ja Kärdlas sini-rohelistes toonides regatilipp ning oma tegevustega kaasame purjetajaid prügi ja panditaarat sorteerima, suitsukonisid mitte merre viskama, mereprügi korjama ning asju taaskasutama,” kinnitab ka Kalevi Jahtklubi klubiülem Lauri Kurvits, kes kinnitas koostöölepingu korraldajate poolt oma allkirjaga.

Merd austada ja hoida on igale purjetajale loomupärane, sest meri on purjetaja teine kodu. Nagu koju võetakse purjetajaid vastu sellel aastal ka Ruhnu saarel, kuhu oleme leppinud kokku, et purjetajad oma prügi ei jäta. Loodame olla nii eeskujuks, et merel liiklejad ei koormaks ka edaspidi väikesaari prügiga.

Koostöölepingut pikendades ütles A. Le Coqi müügidirektor Rando Mõrd: „Purjetamine võib kõrvalt tunduda kui suurte masinatega seotud tegevus, aga tegelikult on selles tuule jõud ja purjetaja tarkus – nii roheline tegevus kui olla saab. Seetõttu on inspireeriv näha, kuidas purjetajate ühtne kogukond tahab lisaks kõrgetasemelisele spordile olla eeskujuks keskkonnaga seotud valikutes ka elustiili puhul. Toetajana tunneb A. Le Coq uhkust Muhu Väina regati korraldajate keskkonnateadliku suunavõtmise üle, sest näeme selles suurepärast võimalust viia rohesõnumid laiemalt ja praktilisemalt suure hulga inimesteni.“

Pärnu, Ruhnu, Kõiguste ja Kärdla jahisadamad ootavad Muhu Väina regati purjetajaid 10.–17. juulil. Regati distants on seatud nii, et kõikides sadamates veedetakse kaks ööd ning teisel päeval toimub kohapealne võistluspäev. See annab võistlusele hea rütmi, kus pikad avamereotsad vahelduvad lühemate distantsidega, Pärnus aga võistlusliku lühirajaformaadiga. Peaaegu neljakümnele võistkonnale on A. Le Coq 64. Muhu Väina regatt purjede trimmimise võimaluseks ja oluliseks peaprooviks augustikuus Tallinnas toimuvatele Alexela ORC avamerepurjetamise maailmameistrivõistlustele.

A. Le Coq 64. Muhu Väina regatti korraldavad Kalevi ja Pärnu Jahtklubid koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga. Regati toetajad on A. Le Coq, Sportland/Helly Hansen, Amserv, Pro Marine Trade, Tactical Foodpack, Santa Maria, Alter Marine, Alexela, DSV, Volvo Trucks Estonia, Rahva Raamat, Pärnu linn ja Hiiumaa Sadamad.

Aura mango-banaani-peedi Supersmuuti on Eesti parim mittealkohoolne jook 2021!

28. aprillil toimunud 15. Toiduainetööstuse Aastakonverentsil kuulutati välja selle aasta parimad toiduained ja jagati neli kuldmärki parimatest parimatele toodetele. Aura mango-banaani-peedi Supersmuuti pälvis ühe neljast kuldmärgist ja nimetati selle aasta parimaks mittealkohoolseks joogiks.

Aura mango-banaani-peedi Supersmuuti sisaldab 98% puuvilju. Magus mango ja banaan moodustavad tervisliku peedi ning mahlase õunaga isuäratava ja huvitava maitsekombinatsiooni. Tootele ei ole lisatud suhkrut ega säilitusaineid. Veel sisaldab see kiudainerikast kaera, mis teeb tootest kõhtu täitva ja tervisliku vahepala.

Aura Supersmuutide sarja kuuluvad ka astelpaju-porgandi-mango ja kookose-ananassi-banaani Supersmuutid.

NielsenIQ uuring: 2020. aasta edukaim uudistoode oli A. Le Coqi filtreerimata Alexandri õlu

Rahvusvaheline turu-uuringufirma NielsenIQ valis välja Eesti 2020. aasta edukaima uustulnuka, milleks oli A. Le Coqi filtreerimata hele õlu Alexander. Teisele kohale tuli Balbiino vanillijäätis Raks kakaoküpsistega ja kolmas oli A. Le Coqi tume rukkiõlu Saare Taar. Edetabel koostati mullu turule tulnud uudistoodete müügiandmetele ja tarbija arvamusele tuginedes.

A. Le Coqi turundusjuhi Katrin Verniku sõnul mõjutas koroonaviiruse pandeemia kindlasti ettevõtte otsuseid: uute toodete turule toomine peatati aprillist alates, kuid mõlemad võitnud õlled jõudsid poelettidele vahetult pandeemia alguses. Tema sõnul pälvis kolmanda koha võitja, tume rukkiõlu tähelepanu intensiivse maitse ja tugeva sarnasuse tõttu koduõllega. Esikoha võitnud õlu paistab silma lisaks filtreerimata sisule ka uudse tagurpidi pööratud pakendiga.

„Filtreerimata õlles settivad tugevamat maitset loovad mikroosakesed põhja. Sellist õlut purgist juues saab maitseelamuse alles purgi lõpus. Kui soovite purki raputada, pole seda pärast võimalik avada. Sellepärast otsustasime pöörata filtreerimata õlle pakendi tagurpidi, et meie kliendid looksid pööramisliigutusega endale ise täiusliku õlleelamuse,” selgitas Vernik.

Nielsen valib aasta edukamad uued tooted kahes etapis: esimeses etapis järjestatakse tarbijate ostetud uusimad tooted kuu keskmiste müügiandmete järgi. Seejärel viiakse läbi tarbijauuring selle kohta, kuidas tarbijad neid tooteid hindavad: kas nad on üldse mõnda uut toodet märganud, vähemalt korra ostnud või korduvalt ostnud. Indeks, mis koosneb objektiivsetest käibeandmetest ja supermarketite klientide individuaalsest tagasisidest, määrab iga grupi edukamad tooted ja kolm uustulnukat, kes on aasta absoluutsed võitjad.

A. Le Coq vahetab plastkõrred paberist kõrte vastu

A. Le Coq vahetab esimesena Eestis kõikide mahlapakkide joogikõrred paberist tehtud alternatiivi vastu. Eelmisel nädalal toodeti Reola tootmisüksuses esimene testpartii Limpa kõrrejooke, millel on küljes uudsed, looduses lagunevad paberkõrred. Järk-järgult vahetatakse plastkõrred välja kõikidel Limpa mahlajookidel ja smuutidel. Selle sammuga jääb ühes aastas tootmata ligi 4,1 miljonit plastjoogikõrt.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul õnnestus testtootmine hästi ja esimesed 15 000 paberkõrtega uut Limpa Shake ploomimahlajooki liiguvad poelettidele juba järgmisel nädalal. „Loodetavasti võtavad keskkonnasäästliku uuenduse ka tarbijad kenasti vastu ning saame sujuvalt alates maikuust minna täielikult üle paberkõrtele,“ lausus Noop.

A. Le Coq on valmistunud pikalt paberist kõrte testimiseks ja tootmiseks, kuid kõrte tootja katsetused võtsid planeeritust rohkem aega. Välja töötatud paberkõrs tagab toote mugava tarbimise, säästes seeläbi ka keskkonda. Paberkõrre hügieenikaitseks olev ümbris jääb pakendi külge ja on seega koos pakendiga töödeldav. Esimesel võimalusel paberkõrtele üleminek on üks osa A. Le Coqi lubadusest järeltulevatele põlvedele muuta maailm paremaks paigaks, kus elada, andes panuse maailma prügistumise vähendamisse.

Euroopa Parlamendi otsusega rakendub alates selle aasta 3. juulist teatud ühekordsete plasttoodete turule laskmise keeld. Need kategooriad on vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist toidupakendid, vahtpolüstüreenist joogitopsid ja -pakendid.
Plastist väikeprügi on üks peamisi maailmamere reostatuse murekohti, moodustades mereprügist üle 80 protsendi. Aeglase lagunemistempo tõttu kogunevad plastjäätmed merre ja randadele. Plastijääke on leitud ka mereloomadest – hüljestest, lindudest, kaladest ja koorikloomadest, misläbi jõuab plast ringiga ka inimeste toidulauale.

Rohepööre A. Le Coqis: ettevõte investeerib keskkonda hoidvatesse tegevustesse üle 5 miljoni euro

Eesti suurim joogitootja A. Le Coq esitles täna oma investeeringuid ning esimesi samme puhtama ja parema keskkonna suunas. Fookuses on CO2 jalajälje vähendamine, taastumatute ressursside kasutuse piiramine, panustamine puhtamasse loodusesse, materjalide taaskasutamise suurendamine ning veelgi suurema vastutuse võtmine inimese tervise ja heaolu eest. Sel ja järgmisel aastal investeerib ettevõte keskkonda toetavatesse tegevustesse üle 5 miljoni euro, sh 1,22 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusrahadest.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop sõnas, et ettevõte astub uude ajajärku, mis toob senisest olulisemalt fookusesse keskkonnateemad ja ettevõtte jalajälje tervikuna. Möödunud aastal alguse saanud tegevustega antakse lubadus järeltulevatele põlvedele jätta maha parem paik, kus elada. „Meid ümbritsevad keskkonnaprobleemid pole enam pelgalt riikidevahelised mured. Me kõik peame võtma vastutuse puhtama ja parema tuleviku eest, tehes samme, mis viivad meid selle eesmärgi poole,“ lausus Noop. Eriliselt suur roll on muudatuste läbiviimisel suurtootjatel, kelle tegevusest sõltub päriselt, kuhu lõpuks välja jõutakse. „Suurtootjatel on küll suurem jalajälg, aga just nemad annavad ka muudatuste tegemisel oluliselt suurema positiivse efekti nii keskkonnale kui ka tarbimisharjumuste muutmisele võrreldes väiketootjatega,“ lausus Noop.

Praeguseks on A. Le Coq teinud juba palju konkreetseid keskkonda hoidvaid samme ja esimeses etapis võetakse ette viis suuremat aspekti. „Tähtsamad investeeringud puudutavad päikesepargi käivitamist ning unikaalse biogaasi- ja reoveepuhastusjaama rajamist, mis võimaldavad tunduvalt vähendada ettevõtte CO2 jalajälge. Lisaks tarbime juba 2020. aasta algusest tehases vaid 100% roheelektrit. Piirame oluliselt esmatasandi plasti kasutamist ning võtame kasutusele 100% taaskasutatud plastist valmistatud veepudelid ja asendame kõikide õllede multipakkide kile looduses laguneva kartongiga. Aastas kasutamata jääva kilega saaks katta teekonna Tartust Pariisi,“ kirjeldas Noop olulisemaid investeeringuid. Erilist rõhku pannakse ka toodete sisule, kus iga toote väljatöötamisel lähtutakse selle tervislikumaks muutmise printsiibist: vähem suhkrut ja lisaaineid ning rohkem naturaalsust, funktsionaalsust ja vitamiine.

Noobi sõnul on taolistest sammudest ja tegevustest rääkimine ülioluline, et aidata viia ühiskonnas läbi jõuline muutus keskkonna parandamise suunas. „Oleme võtnud ette selle sammu ja nüüd ka vastutuse midagi ära teha. Loodame inspireerida ka teisi ja näidata, et maailma rohelisemaks muutmine on võimalik ega ole seejuures liialt keeruline. Ma ei väida, et oleme jõudnud tegutsemisega ideaalsesse tasakaalu, kuid kindlasti oleme sellel teekonnal. Me usume, et ühiskond vajab keskkonnaalaselt paljude ettevõtete suurt pingutust, ning loodame, et see paneb paljusid tootjaid selles suunas tegutsema ja miks mitte ka meist paremini,“ lisas Noop.

A. Le Coq panustab puhtamasse ja paremasse tulevikku viie olulise tegevuse kaudu.

CO2 jalajälje vähendamine
• Alates 2020. aasta algusest on A. Le Coqis kasutusel vaid 100% roheelekter.
• Ettevõte investeeris spetsiaalsesse seadmesse, mis suunab katlamaja suitsugaaside energia tootmishoonete kütteks, vähendades seeläbi fossiilkütusel põhineva energia (maagaasi) tarbimist.
• 2022. aastaks rajatakse tehasesse unikaalne biogaasijaam, mis vähendab tehase maagaasi tarbimist ligi viiendiku võrra.
• 2021. aasta alguses rajati A. Le Coqi logistikakeskusele päikesepark, mis katab suvekuudel ligi poole logistikakeskuse elektritarbimisest.
• Ettevõttes on juurutatud unikaalne Energy Track energiasüsteem ja ISO 50001 energiamärgis, mis annavad märkimisväärse energiakokkuhoiu.

Taastumatute ressursside kasutuse vähendamine
• Ettevõte võtab esimesena Eestis kasutusele 100% taaskasutatud plastist veepudelid.
• Õllede multipakkide kile asendatakse looduses laguneva kartongiga. Aastas kasutatava kilega saaks katta teekonna Tartust Pariisi.

Panustamine puhtamasse loodusesse
• Korduskasutatava taara osatähtsuse suurendamine klaaspakendi hulgas kuni 93%-ni.
• Kasutataval kartongil on FSC (metsade jätkusuutlikkus) sertifikaat ning plastist joogikõrred asendatakse paberist alternatiiviga.
• Koos biogaasijaamaga rajatakse veepuhastusjaam, mis annab linnale tagasi 80% puhtama vee.

Materjalide taaskasutuse ja ringmajanduse edendamine
• Kogu õlletootmise jääk, õlleraba ja -pärm, saab uue elu bioenergia või piimana.
• Ühes aastas saadetakse enam kui 106 miljonit plastist, alumiiniumist, klaasist ja kartongpaberist pakendit uuesti ringlusesse.

Veelgi suurem vastutus inimese tervise ja heaolu eest
• 2025. aastaks vähendatakse toodetes lisatud suhkru osakaalu 15%.
• Iga toote loomisel lähtutakse selle tervislikumaks muutmise põhimõttest: funktsionaalsus, vitamiinid, mineraalid, naturaalsus.
• Üksikutele purgitoodetele lisatakse fooliumkate, et kaitsta nende puhtust.
• Eesmärk on 2023. aastaks suurendada mittealkohoolsete jookide osatähtsust üle 50% ja kasvatada alkoholikategooria mittealkohoolsete jookide müüki kaks korda võrreldes 2020. aastaga.

A. Le Coqi keskkonnaprogrammiga saab lähemalt tutvuda siin.

A. Le Coqist sai kestlike ettevõtete esindusorganisatsiooni Rohetiiger asutajaliige

27. jaanuaril asutati Rohetiigri esindusorganisatsioon, mille eesmärk on ühendada Eesti ettevõtted, et ühiselt muuta majandust keskkonnasäästlikumaks ja kestlikumaks. Organisatsioonile panid aluse 18 asutajaliiget, sh A. Le Coq.

Rohetiigri esindusorganisatsiooni virtuaalsest asutamispeost võtsid osa 18 asutajaliiget ja 6 liiget: Wolfscape, Arcwood, Cronimet Nordic, Swedbank, LHV, Puhastusimport, A Le Coq, Agrone, Bolt, Thermory, Vestman Energia, Tere, Kaamos, Alexela, Ragn-Sells, Estonian Business School, Scandium Kinnisvara, Ülemiste City, Tallinna Sadam, DeltaE Inseneribüroo, Sorainen, Fotografiska, R-Kiosk ja Nordic Spedition.

Rohetiigri eestvedaja Mihkel Tammo sõnul on esindusorganisatsiooni loomise taga usk, et ühiselt ja koordineeritult tehtud rohehüppel on suurem mõju ühiskonnale, kui üksinda astutud sammudel. Eesmärk on koondada kuni 250 liiget, nendest 18 asutajaliiget ja 6 liiget on juba liitunud.

„Erasektor on võtnud selge initsiatiivi ja vastutuse, sest mõistetakse, et maailm on muutunud ning ainult kasvule orienteerituna ja loodust kurnates edasi minna ei saa. Ettevõtted on paindlikumad ja suudavad kiiremini muutusi ellu viia,“ rääkis Tammo. Ta lisas, et 250 on piisavalt suur arv, et ettevõtete tasandilt sündiv muutus hakkaks ühiskonnas suuremat mõju avaldama ja pakkuma eeskuju ettevõtetele, kes alles otsivad võimalusi, kuidas oma teenuseid või tootmist reformida selliselt, et see keskkonda ei koormaks. Teisalt on see arv piisavalt väike, et Rohetiiger jõuaks iga liikmega individuaalselt tegeleda ja kestlikkuse poole suunata.

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverkisõnul on esindusorganisatsioon sisult väga praktiline. „Me pakume liikmetele võimalust osaleda Rohetiigri Akadeemias, kus ettevõtted töötavad koostöös ekspertide ja mentoritega välja kava, kuidas vähendada ettevõtte keskkonnamõju. Meil on positiivne kogemus ligi pool aastat kestnud Rohetiigri pilootprogrammist juba olemas, kus 15 ettevõtet ja organisatsiooni on oma keskkonnaeesmärgid sõnastanud ja liiguvad nüüd samm-sammult lahenduste suunas. Ettevõtted on asunud vähendama oma transpordi, tootmise, kliendisuhtluse ja jäätmemajanduse jalajälge,” rääkis Eva Truuverk. „Kogu selle töö käigus kaardistatakse ka seadusandlikud takistused, mis raskendavad ettevõtetel jätkusuutlikult tegutseda ja mille muutmine on Rohetiigri üks eesmärke. Nii ongi selle aasta eesmärk tegeleda toidu raiskamise, paberarvete vähendamise ja roheliste hangete teemaga.”

Uuring: A. Le Coq on toiduainetööstussektoris parim tööandja

Suurim tööportaal CV-Online Estonia viis läbi traditsioonilise parimate tööandjate uuringu, kus osales 3222 inimest üle Eesti. Kõige ihaldusväärsema tööandjana tootmissektoris pakuti välja 341 organisatsiooni.

Parima toiduainetööstuse esindajana on tootmissektori edetabeli viiendal kohal A. Le Coq. Uuringu kohaselt on ettevõte oma mainet töötajate silmis hüppeliselt parandanud, sest aasta eest jäi ta kümne eelistatuima tööandja seast välja.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on selline kasv edetabelis kahtlemata suur tunnustus kogu organisatsioonile. „Oleme alati olnud seda meelt, et ettevõtte hea käekäigu taga on väga suur ning eriline roll iga A. Le Coqi töötaja isiklikul panusel. Hindame ja väärtustame seda väga, mistõttu soovime ka vastu pakkuda keskkonda, mis inspireerib saavutama parimat tulemust ning kus kõik töötajad on hoitud ja oodatud,“ lausus Noop. „Hea meel on näha, et töötajad hindavad kõrgelt ettevõtte pingutusi nende heaolusse,“ lisas ta.

A. Le Coqi kui tööandja väärtuspakkumisega saab lähemalt tutvuda siin: www.alecoq.ee/a-le-coqist/meist/parim-tookoht.

Tootmissektori parimate tööandjate edetabel:

1. ABB AS
2. Eesti Energia AS
3. Cleveron AS
4. Alexela AS
5. A. Le Coq AS
6. Ericsson Eesti AS
7. Merko Ehitus AS
8. Eesti Pagar AS
9. Farmi Piimatööstus AS
10. Balbiino AS

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin: hr.cv.ee/top-employer-tulemused-2021.

A. Le Coq hoiab endiselt tugevat positsiooni Eesti mainekamate suurettevõtete seas

Uuringufirma Kantar Emor viis taas läbi Eesti suurettevõtete tuntuse- ja maineuuringu. A. Le Coq kuulub jätkuvalt suurettevõtete maineedetabeli esikolmikusse – aastatagune liidrikoht on vahetunud tugeva teise positsiooni vastu. Ettevõtte tänavune maineindeks kümnepalliskaalal on 7,67 punkti, jäädes esikoha pälvinud Coopile alla kõigest 0,12 punktiga.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop tunneb siirast rõõmu ja uhkust, et ettevõte on aasta jooksul suutnud hoida väga tugevat mainepositsiooni. „Aastatagune liidrikoht on küll vahetunud teise positsiooni vastu, kuid sellegipoolest on see parim tunnustus meie töötajatele ja ettevõtte tegevusele kogu Eesti elanikkonnalt, eriti keerulisel 2020. aastal,” ütles Noop.

Esikümnesse või selle lähedale on A. Le Coq kuulunud juba mitu aastat, kuid päris tippu jõuti alles möödunud aastal. Aastatagusega võrreldes on suhtumishinnang veelgi paranenud, kuid tugevushinnangus on toimunud mõningane langus.

Erinevalt teistest alkoholitootjatest (Saku Õlletehas, Liviko) toetub A. Le Coq mainekuvandis enam positiivsele suhtumishinnangule ja seda erinevates sotsiaal-demograafilistes segmentides. „Oma tegevusega soovime alati luua positiivseid elamusi. Läbivalt kõrge suhtumishinnang väga erinevates sihtrühmades on märk, et valmistame tooteid, mis meeldivad ning kõnetavad mehi ja naisi, noori ja vanu, eestlasi ja teiste rahvuste esindajaid,” lausus Noop.

2020. aasta mainekamate ettevõtete esikümnes oli mitu toiduainetööstust ja selle valdkonnaga kokku puutuvat organisatsiooni. Kõige mainekamaks suurettevõtteks valiti A. Le Coqi pikaajaline jaekaubanduspartner Coop. Kohe A. Le Coqi järel kolmandal kohal on Farmi. Kuuenda positsiooni sai Orkla Eesti (Kalev ja Põltsamaa Felix), talle järgneb Eesti Pagar ning kaheksanda koha tabelis pälvis Valio Eesti.

Suure käibega Eesti ettevõtete mainekuse edetabeli esikümne moodustavad 2020. aastal Coop, A. Le Coq, Farmi, Circle K Eesti, ABB, Orkla Eesti (Kalev ja Põltsamaa Felix), Eesti Pagar, Valio Eesti, Eesti Loto ja Telia Eesti.

Tere tulemast A. Le Coqi maailma

Kinnitan, et olen vähemalt 18-aastane