Õlletootmise ajalugu

Õlle lugu algas umbes 10 000 aastat eKr, kui taanduma hakkas jääaeg. Tõenäoliselt leiutati õllesarnaseid jooke maailma erinevates paikades samal ajal, siis, kui hõimud ning tsivilisatsioonid teravilja kasvatama hakkasid. Teadupärast hakkab iga suhkrut sisaldav teravili õhus levivate pärmseente abil käärima. Arvatakse, et eelajaloolised rändrahvad võisid teraviljast ja veest õlut teha juba enne seda, kui õppisid leiba tegema.

Keskajal oli õlu igapäevane jook, seda eriti piirkondades, kus polnud võimalik kasvatada viinamarju. Kuna tol ajal ei osatud vett puhastada, eelistati juua õlut, sest see ei toonud kaasa haigusi.

Esimesed teated humala kasutamisest õlles pärinevad 882. aastast Saksamaalt. Humala kasutamise põhjus ei peitunud esialgu mitte selle maitses, vaid pigem konserveerivas toimes.

1516. aastal võeti Saksamaal vastu Reinheitsgebot ehk Saksa õllepuhtuse seadus, mille kohaselt tohtis õlut pruulida vaid veest, odralinnastest ja humalast ning ei millestki muust. Seda seadust järgitakse tänini.

Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et Eesti aladel hakati otra kasvatama umbes 1000 a eKr, seega võib Eesti õlletootmise ajalugu pidada ligi 3000 aasta vanuseks.

Õllest on nüüdseks saanud maailma enimtarbitud alkohoolne jook. Kõikidest jookidest on see maailmas vee ja tee järel populaarsuselt kolmas.

Vt ka A. Le Coqi ajalugu

Õlletootmise ajalugu

Tere tulemast A. Le Coqi maailma