Tere tulemast A. Le Coqi maailma
Kinnitan, et olen vähemalt 18-aastane
Vastavalt kääritamisel kasutatavale pärmitüübile jaotatakse õlled:
![]() |
Põhjakääritamine tähendab kääritamist madalamal temperatuuril (7–12 °C) ja kauem kui pinnakääritusmeetodil (2–3 nädalat). Kääritamise lõpus vajub pärm mahuti põhja. Lõpptulemuseks on lager-tüüpi e laagriõlu. HELEDAD LAGER-ÕLLEDReeglina selged ja kergesti joodavad. |
|
TUMEDAD LAGER-ÕLLEDTumedad punakaspruunid õlled, mille maitses domineerivad röstitud linnased, must leib ja/või karamell. |
![]() |
Pinnakääritamine toimub kõrgemal temperatuuril kui põhjapärmiga kääritamine. Tänu soojusele, mis sõltuvalt pärmisordist on tavaliselt 15–25 °C, toimub kiire ja jõuline käärimine. Kääritamise lõppedes tõuseb pärm kääritusmahutis õlle pinnale, tulemuseks on ale-tüüpi õlled. HELEDAD ALE-ÕLLEDVärv varieerub heledast merevaigutoonist punakaspruunini. |
|
TUMEDAD ALE-ÕLLED – porterid ja stout’idPorter kujunes välja Inglismaal ja sai populaarseks joogiks sadamatööliste hulgas, kust pärineb ka õlle nimi (port – ingl k sadam). |
Metsiku pärmiga kääritatud õlut nimetatakse lambic’uks. Kääritamisel toimub n-ö spontaanne käärimine õhus leiduvate “metsikute” mikroorganismide mõjul. Lambic valmib kuni 3 aastat. Tuntumad lambic-õlled on kriek ja framboise, mille valmistamisel kasutatakse kirsse (kriek) või vaarikaid (framboise).
![]() |
Nisuõlledes kasutatakse lisaks odralinnastele umbes 50% nisu. Nisuõllesid võib olla nii tumedaid kui ka heledaid. Heledad nisuõlled on Lääne- ja Põhja-Saksamaal tuntud kui Weizen (wheat beer), Baierimaal aga Weissbier (white beer) või Weisse. Maitse on puuviljane, kergelt vürtsikas, linnaseline. |