A. Le Coq’i kalja tootmise protsess koosneb mitmest erinevast tegevusest. Enne kui joomiskõlbulik maitsev kali valmis, tuleb läbida ca 4-päevane valmistamisprotsess.

Kõigepealt toimub virde valmistamine, mis kestab ligikaudu 8–10 tundi. Virre valmistatakse rukki- ja odralinnasest ning suhkrust.

Seejärel toimub kalja virde kääritamine, mis kestab ühtekokku 10 tundi. Käärimiseks lisatakse kaljavirdele pärmi- ja piimhappebaktereid, nagu seda on tehtud ammustest aegades kalja kääritamise juures. A. Le Coq’i kalja kääritatakse niikaua, kuni alkoholisisaldus on jõudnud 0,5%-ni, mis on madalam kui tänapäeval seadusega lubatud kalja kangus.

Järgmiseks võetakse ette kalja virde jahutamine ja selitamine, mis võtab aega ühtekokku 48–60 tundi. Selle protsessi puhul jahutatakse kääritatud virre null kraadi juurde ja hoitakse madala temperatuuri juures ligi kaks päeva. Madal temperatuur peatab kääritamise protsessi ning kääritamiseks lisatud pärmi- ja piimhappebakterid settivad põhja. Selle tehnoloogia abil kontrollitakse ka käärimisprotsessi tulemusel tekkinud alkoholi osa suurenemist kaljas.

Pärast selitamise protsessi algab ligi 2 tundi aega nõudev eelsegu valmistamise protsess. Selle protsessi käigus timmitakse kalja maitse parajaks – lisatakse vajadusel vett või suhkrut. Selliseks kujuneb ka lõplik kalja maitse.

Enne villimist tuleb läbida veel ligi 2 kuni 4 tundi kestev protsess, mis on selitatud kalja filtreerimine. See tegevus on vajalik selleks, et kali muutuks läbipaistvaks ja ilusaks. Selle protsessi käigus eemaldatakse joogist viimane sade, mis on jäänud kalja sisse enne villimist.

Viimasena toimubki kalja villimine pudelisse. Villimise protsessis kali kõigepealt pastöriseeritakse ning seejärel pisut karboniseeritakse.

Sellise tehnoloogia alusel valmistatud jooki võib nimetada ehtsaks kaljaks.