25.11.2014

---

1800 – Tartlastele hakkab õlut pruulima B. J. Hesse, kelle väikesest õllevabrikust saab alguse Eesti vanim ja suurim järjepidevalt tegutsev joogitööstusettevõte, tänane A. Le Coq.

1807 – Preisimaal elav hugenotiperekond rajab kiirelt areneva joogikaubandusettevõtte A. Le Coq & Co.

1826 – Tallinlasest õllepruul J. R. Schramm alustab Tartus laagriõlle tootmist.

1830 – Kaupmees Albert L. J. Le Coq asub Londonisse perekonna veiniäri laiendama ja hakkab oma nime all villima ja eksportima vene keiserlikku stout’i.

1880 – Albert L. J. Le Coq müüb eduka ekspordifirma äripartnerile, Sillemite perekonnale.

1893 – J. R. Schrammi pärijate õlletehas saab uue nime Tivoli ja tootmine viiakse kesklinnast üle Tähtverre.

1896 – Tivolist saab aktsiaselts ja vastvalminud moodne suurõlletehas alustab turgude vallutamist.

1900 – AS Tivoli ostab A. D. Musso (end. B. J. Hesse) ettevõtte, sellest saab Tivoli Jaani tänava tehas ja peakontor.

1904 – A. Le Coq muudetakse osaühinguks ja firma peakontor ning villimistehas kolitakse 1906 Londonist Peterburi.

1912 – A. Le Coq pälvib Vene keiserliku õukonnavarustaja tiitli

1912 – A. Le Coq ostab Tartus AS Tivoli.

1913 – Tartus hakatakse tootma Imperial Extra Double Stout’i. Tivoli uueks nimeks saab A. Le Coq.

1914 – A. Le Coq’i kiire edu seiskab alanud Esimene maailmasõda.

1917–18 – A. Le Coq’i Tartu tehaseid rüüstatavad kordamööda Vene ja Saksa sõjaväed, Peterburi osakond likvideerub.

1921 – A. Le Coq’i tehas alustab uuesti tööd iseseisvas Eesti Vabariigis.

1926 – A. Le Coq ostab Gambrinuse. Eesti õlleturg jagatakse suurtootjate vahel.

1933 – A. Le Coq’i algatusel müügitsoonide leping lõpetatakse. Vaba konkurents tõstab A. Le Coq’i toodete läbimüüki oluliselt.

1938 – A. Le Coq avab Tallinnas Suur-Patarei tänaval uue moodsa õllevillimis- ja karastusjoogitehase, et rahuldada pealinna järjest kasvavat nõudlust.

1940 – A. Le Coq natsionaliseeritakse. Sõjaeelsed müügimahud on teinud Tartu ettevõttest suurima õlletootja Eestis.

1941 – Natsionaliseeritud AS A. Le Coq nimetatakse Tartu Õlletehaseks.

1941–1944 – A. Le Coq tegutseb riikliku ettevõttena Bierbrauerei Dorpat. Ligi 80% õlletoodangust läheb Saksa sõjaväe tarbeks.

1944 – Septembris allutatakse Tartu Õlletehas taas ENSV toiduainetetööstuse rahvakomissariaadile.

1950 – Tartu Õlletehas rekonstrueeritakse põhjalikult.

1958 – Tartu Õlletehas toodab esimest korda üle 10 miljoni liitri õlut aastas.

1960 – Tartu Õlletehas nimetatakse Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeeriumi poolt õlle ja karastavate jookide juhtivaks ettevõtteks.

1962 – Valmib uus õllevillimistsehh, mis on sellel perioodil kõige kaasaegsem ja tootlikum kogu NSV Liidus.

1968 – Alustatakse esimese Eesti mineraalvee Värska villimist.

1973 – Tartu Õlletehas saab tunnustusena nime Tartu Eksperimentaalõlletehas.

1980 –Võrreldes sõjaeelse perioodiga õlletoodang kuuekordistub.

1995 – Taasiseseisvunud Eesti Vabariik erastab AS RAS Tartu Õlletehase Magnum Konsuumer’ile. Uued omanikud alustavad ettevõtte moderniseerimisega. Ostetakse uusi tootmisseadmeid ning hangitakse plastpudelite villimisliin.

1997 – Soome õlletootja Olvi Oyj omandab Tartu Õlletehase aktsiad.

1998 – Luuakse holding-firma AS A. Le Coq, mis omandab lisaks Tartu Õlletehasele ka osaluse Läti õlletehases Cesu Alus ja Leedu õlletehases Ragutis AB.

1999 – Maikuus võetakse taas kasutusele A. Le Coq’i kaubamärk.

1999 – Valmib Baltimaade moodsaim õlletehas, mis on varustatud tipptasemel tehnikaga.

1999 – A. Le Coq’i kaubamärki hakkavad esimestena kandma õlled Premium, Porter ja Pilsner ning mineraalvesi Vichy.

1999 – Tartu Õlletehas hakkab esimese Eesti ettevõttena tootma siidrit.

2001 – Tartu Õlletehas hakkab esimese Eesti ettevõttena tootma spordijooke.

2002 – A. Le Coq saab Eesti joogituru liidriks.

2003 – Tartu Õlletehas ostab AS Ösel Foods’i. Ettevõte alustab mahla, mahlajookide ning jäätee tootmist.

2003 – 1. juulil avatakse Õllemuuseum.

2004 – AS Tartu Õlletehas muudab ärinime AS A. Le Coq Tartu Õlletehaseks.

2004 – A. Le Coq ületab esimese Eesti joogitootjana 100 miljoni liitrise tootmispiiri.

2005 – A. Le Coq toob esimest korda Eestis müügile fooliumiga kaetud purgi.

2005 – A. Le Coq hakkab esimese Eesti ettevõttena tootma near water vett.

2006 – A. Le Coq toob esimest korda Eestis turule reljeefses purgis Gin Long Drink’i.

2006 – A. Le Coq investeerib purkide multipaki villimisliini.

2006 – A. Le Coq on Eesti suurim joogitootja, kelle peamised tootegrupid on õlu, mahl, vesi ja karastusjoogid.

2007 – A. Le Coq Tartu Õlletehas muudab ärimine AS A. Le Coq’iks.

2007 – A. Le Coq hakkab tootma energiajooke.

2007 – Tartus valmib uus logistikakeskus.

2007 – A. Le Coq tähistab oma kaubamärgi ja ettevõtte 200. juubeliaastat ning toob turule juubeliõlle A. Le Coq Special.

2007 – valmib uus plastpudelite villimisliin.

2008 – A. Le Coq hakkab tootma siirupeid.

2009 – A. Le Coq äratab ellu vana kaljatootmise traditsiooni ning toob turule ehtsa kääritatud kalja.

2010 – A. Le Coq toob turule Eesti esimese maisiõlle.

2010 – A. Le Coq alustab Royal Crown Cola tootmist.

2011 – A. Le Coq lansseerib õllekultuuri arendamise projekti nimega Beer Star.

2012 – A. Le Coq toob turule Eesti esimese maheõlu A. Le Coq Organic.

2013 – A. Le Coq hakkab taas tootma Imperiali õlut, mis sajand tagasi Vene keiserliku õukonna õlleks tituleeriti.

2013 – A. Le Coq’i ja Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni koostöös toimub Eesti esimene Parima Õllesommeljee valimine. Tiitli võidab Kristjan Markii.

2013 – A. Le Coq alustab Warsteineri õllede turustamist Eestis.

2016 – Turule jõuavad väikepartiidena toodetud eriõlled, mis on tarbijaile mugavalt purgis: Brewer’s Collectioni IPA, BLOND ja KRIEK. Samal aastal võetakse kasutusele senini väikseim õllepudel Eestis – 0,25-liitrisesse klaaspudelisse villitakse Premium Nippel. Tootma hakatakse alkoholivaba A. Le Coq Premium 0,0%.

2020 – sisenemine portsjonpakkide turule Aura pisimahlade, maitsvata Smuutide ja Limpa kõrrejookidega. Alkoholivabade toodete arendaminie kõikides kategooriates: alkoholivaba õlu, alkoholivaba siider, alkoholivaba long drink.