A. Le Coq

Aura mango-banaani-peedi Supersmuuti on Eesti parim mittealkohoolne jook 2021!

28. aprillil toimunud 15. Toiduainetööstuse Aastakonverentsil kuulutati välja selle aasta parimad toiduained ja jagati neli kuldmärki parimatest parimatele toodetele. Aura mango-banaani-peedi Supersmuuti pälvis ühe neljast kuldmärgist ja nimetati selle aasta parimaks mittealkohoolseks joogiks.

Aura mango-banaani-peedi Supersmuuti sisaldab 98% puuvilju. Magus mango ja banaan moodustavad tervisliku peedi ning mahlase õunaga isuäratava ja huvitava maitsekombinatsiooni. Tootele ei ole lisatud suhkrut ega säilitusaineid. Veel sisaldab see kiudainerikast kaera, mis teeb tootest kõhtu täitva ja tervisliku vahepala.

Aura Supersmuutide sarja kuuluvad ka astelpaju-porgandi-mango ja kookose-ananassi-banaani Supersmuutid.

NielsenIQ uuring: 2020. aasta edukaim uudistoode oli A. Le Coqi filtreerimata Alexandri õlu

Rahvusvaheline turu-uuringufirma NielsenIQ valis välja Eesti 2020. aasta edukaima uustulnuka, milleks oli A. Le Coqi filtreerimata hele õlu Alexander. Teisele kohale tuli Balbiino vanillijäätis Raks kakaoküpsistega ja kolmas oli A. Le Coqi tume rukkiõlu Saare Taar. Edetabel koostati mullu turule tulnud uudistoodete müügiandmetele ja tarbija arvamusele tuginedes.

A. Le Coqi turundusjuhi Katrin Verniku sõnul mõjutas koroonaviiruse pandeemia kindlasti ettevõtte otsuseid: uute toodete turule toomine peatati aprillist alates, kuid mõlemad võitnud õlled jõudsid poelettidele vahetult pandeemia alguses. Tema sõnul pälvis kolmanda koha võitja, tume rukkiõlu tähelepanu intensiivse maitse ja tugeva sarnasuse tõttu koduõllega. Esikoha võitnud õlu paistab silma lisaks filtreerimata sisule ka uudse tagurpidi pööratud pakendiga.

„Filtreerimata õlles settivad tugevamat maitset loovad mikroosakesed põhja. Sellist õlut purgist juues saab maitseelamuse alles purgi lõpus. Kui soovite purki raputada, pole seda pärast võimalik avada. Sellepärast otsustasime pöörata filtreerimata õlle pakendi tagurpidi, et meie kliendid looksid pööramisliigutusega endale ise täiusliku õlleelamuse,” selgitas Vernik.

Nielsen valib aasta edukamad uued tooted kahes etapis: esimeses etapis järjestatakse tarbijate ostetud uusimad tooted kuu keskmiste müügiandmete järgi. Seejärel viiakse läbi tarbijauuring selle kohta, kuidas tarbijad neid tooteid hindavad: kas nad on üldse mõnda uut toodet märganud, vähemalt korra ostnud või korduvalt ostnud. Indeks, mis koosneb objektiivsetest käibeandmetest ja supermarketite klientide individuaalsest tagasisidest, määrab iga grupi edukamad tooted ja kolm uustulnukat, kes on aasta absoluutsed võitjad.

A. Le Coq vahetab plastkõrred paberist kõrte vastu

A. Le Coq vahetab esimesena Eestis kõikide mahlapakkide joogikõrred paberist tehtud alternatiivi vastu. Eelmisel nädalal toodeti Reola tootmisüksuses esimene testpartii Limpa kõrrejooke, millel on küljes uudsed, looduses lagunevad paberkõrred. Järk-järgult vahetatakse plastkõrred välja kõikidel Limpa mahlajookidel ja smuutidel. Selle sammuga jääb ühes aastas tootmata ligi 4,1 miljonit plastjoogikõrt.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul õnnestus testtootmine hästi ja esimesed 15 000 paberkõrtega uut Limpa Shake ploomimahlajooki liiguvad poelettidele juba järgmisel nädalal. „Loodetavasti võtavad keskkonnasäästliku uuenduse ka tarbijad kenasti vastu ning saame sujuvalt alates maikuust minna täielikult üle paberkõrtele,“ lausus Noop.

A. Le Coq on valmistunud pikalt paberist kõrte testimiseks ja tootmiseks, kuid kõrte tootja katsetused võtsid planeeritust rohkem aega. Välja töötatud paberkõrs tagab toote mugava tarbimise, säästes seeläbi ka keskkonda. Paberkõrre hügieenikaitseks olev ümbris jääb pakendi külge ja on seega koos pakendiga töödeldav. Esimesel võimalusel paberkõrtele üleminek on üks osa A. Le Coqi lubadusest järeltulevatele põlvedele muuta maailm paremaks paigaks, kus elada, andes panuse maailma prügistumise vähendamisse.

Euroopa Parlamendi otsusega rakendub alates selle aasta 3. juulist teatud ühekordsete plasttoodete turule laskmise keeld. Need kategooriad on vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist toidupakendid, vahtpolüstüreenist joogitopsid ja -pakendid.
Plastist väikeprügi on üks peamisi maailmamere reostatuse murekohti, moodustades mereprügist üle 80 protsendi. Aeglase lagunemistempo tõttu kogunevad plastjäätmed merre ja randadele. Plastijääke on leitud ka mereloomadest – hüljestest, lindudest, kaladest ja koorikloomadest, misläbi jõuab plast ringiga ka inimeste toidulauale.

Rohepööre A. Le Coqis: ettevõte investeerib keskkonda hoidvatesse tegevustesse üle 5 miljoni euro

Eesti suurim joogitootja A. Le Coq esitles täna oma investeeringuid ning esimesi samme puhtama ja parema keskkonna suunas. Fookuses on CO2 jalajälje vähendamine, taastumatute ressursside kasutuse piiramine, panustamine puhtamasse loodusesse, materjalide taaskasutamise suurendamine ning veelgi suurema vastutuse võtmine inimese tervise ja heaolu eest. Sel ja järgmisel aastal investeerib ettevõte keskkonda toetavatesse tegevustesse üle 5 miljoni euro, sh 1,22 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusrahadest.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop sõnas, et ettevõte astub uude ajajärku, mis toob senisest olulisemalt fookusesse keskkonnateemad ja ettevõtte jalajälje tervikuna. Möödunud aastal alguse saanud tegevustega antakse lubadus järeltulevatele põlvedele jätta maha parem paik, kus elada. „Meid ümbritsevad keskkonnaprobleemid pole enam pelgalt riikidevahelised mured. Me kõik peame võtma vastutuse puhtama ja parema tuleviku eest, tehes samme, mis viivad meid selle eesmärgi poole,“ lausus Noop. Eriliselt suur roll on muudatuste läbiviimisel suurtootjatel, kelle tegevusest sõltub päriselt, kuhu lõpuks välja jõutakse. „Suurtootjatel on küll suurem jalajälg, aga just nemad annavad ka muudatuste tegemisel oluliselt suurema positiivse efekti nii keskkonnale kui ka tarbimisharjumuste muutmisele võrreldes väiketootjatega,“ lausus Noop.

Praeguseks on A. Le Coq teinud juba palju konkreetseid keskkonda hoidvaid samme ja esimeses etapis võetakse ette viis suuremat aspekti. „Tähtsamad investeeringud puudutavad päikesepargi käivitamist ning unikaalse biogaasi- ja reoveepuhastusjaama rajamist, mis võimaldavad tunduvalt vähendada ettevõtte CO2 jalajälge. Lisaks tarbime juba 2020. aasta algusest tehases vaid 100% roheelektrit. Piirame oluliselt esmatasandi plasti kasutamist ning võtame kasutusele 100% taaskasutatud plastist valmistatud veepudelid ja asendame kõikide õllede multipakkide kile looduses laguneva kartongiga. Aastas kasutamata jääva kilega saaks katta teekonna Tartust Pariisi,“ kirjeldas Noop olulisemaid investeeringuid. Erilist rõhku pannakse ka toodete sisule, kus iga toote väljatöötamisel lähtutakse selle tervislikumaks muutmise printsiibist: vähem suhkrut ja lisaaineid ning rohkem naturaalsust, funktsionaalsust ja vitamiine.

Noobi sõnul on taolistest sammudest ja tegevustest rääkimine ülioluline, et aidata viia ühiskonnas läbi jõuline muutus keskkonna parandamise suunas. „Oleme võtnud ette selle sammu ja nüüd ka vastutuse midagi ära teha. Loodame inspireerida ka teisi ja näidata, et maailma rohelisemaks muutmine on võimalik ega ole seejuures liialt keeruline. Ma ei väida, et oleme jõudnud tegutsemisega ideaalsesse tasakaalu, kuid kindlasti oleme sellel teekonnal. Me usume, et ühiskond vajab keskkonnaalaselt paljude ettevõtete suurt pingutust, ning loodame, et see paneb paljusid tootjaid selles suunas tegutsema ja miks mitte ka meist paremini,“ lisas Noop.

A. Le Coq panustab puhtamasse ja paremasse tulevikku viie olulise tegevuse kaudu.

CO2 jalajälje vähendamine
• Alates 2020. aasta algusest on A. Le Coqis kasutusel vaid 100% roheelekter.
• Ettevõte investeeris spetsiaalsesse seadmesse, mis suunab katlamaja suitsugaaside energia tootmishoonete kütteks, vähendades seeläbi fossiilkütusel põhineva energia (maagaasi) tarbimist.
• 2022. aastaks rajatakse tehasesse unikaalne biogaasijaam, mis vähendab tehase maagaasi tarbimist ligi viiendiku võrra.
• 2021. aasta alguses rajati A. Le Coqi logistikakeskusele päikesepark, mis katab suvekuudel ligi poole logistikakeskuse elektritarbimisest.
• Ettevõttes on juurutatud unikaalne Energy Track energiasüsteem ja ISO 50001 energiamärgis, mis annavad märkimisväärse energiakokkuhoiu.

Taastumatute ressursside kasutuse vähendamine
• Ettevõte võtab esimesena Eestis kasutusele 100% taaskasutatud plastist veepudelid.
• Õllede multipakkide kile asendatakse looduses laguneva kartongiga. Aastas kasutatava kilega saaks katta teekonna Tartust Pariisi.

Panustamine puhtamasse loodusesse
• Korduskasutatava taara osatähtsuse suurendamine klaaspakendi hulgas kuni 93%-ni.
• Kasutataval kartongil on FSC (metsade jätkusuutlikkus) sertifikaat ning plastist joogikõrred asendatakse paberist alternatiiviga.
• Koos biogaasijaamaga rajatakse veepuhastusjaam, mis annab linnale tagasi 80% puhtama vee.

Materjalide taaskasutuse ja ringmajanduse edendamine
• Kogu õlletootmise jääk, õlleraba ja -pärm, saab uue elu bioenergia või piimana.
• Ühes aastas saadetakse enam kui 106 miljonit plastist, alumiiniumist, klaasist ja kartongpaberist pakendit uuesti ringlusesse.

Veelgi suurem vastutus inimese tervise ja heaolu eest
• 2025. aastaks vähendatakse toodetes lisatud suhkru osakaalu 15%.
• Iga toote loomisel lähtutakse selle tervislikumaks muutmise põhimõttest: funktsionaalsus, vitamiinid, mineraalid, naturaalsus.
• Üksikutele purgitoodetele lisatakse fooliumkate, et kaitsta nende puhtust.
• Eesmärk on 2023. aastaks suurendada mittealkohoolsete jookide osatähtsust üle 50% ja kasvatada alkoholikategooria mittealkohoolsete jookide müüki kaks korda võrreldes 2020. aastaga.

A. Le Coqi keskkonnaprogrammiga saab lähemalt tutvuda siin.

A. Le Coqist sai kestlike ettevõtete esindusorganisatsiooni Rohetiiger asutajaliige

27. jaanuaril asutati Rohetiigri esindusorganisatsioon, mille eesmärk on ühendada Eesti ettevõtted, et ühiselt muuta majandust keskkonnasäästlikumaks ja kestlikumaks. Organisatsioonile panid aluse 18 asutajaliiget, sh A. Le Coq.

Rohetiigri esindusorganisatsiooni virtuaalsest asutamispeost võtsid osa 18 asutajaliiget ja 6 liiget: Wolfscape, Arcwood, Cronimet Nordic, Swedbank, LHV, Puhastusimport, A Le Coq, Agrone, Bolt, Thermory, Vestman Energia, Tere, Kaamos, Alexela, Ragn-Sells, Estonian Business School, Scandium Kinnisvara, Ülemiste City, Tallinna Sadam, DeltaE Inseneribüroo, Sorainen, Fotografiska, R-Kiosk ja Nordic Spedition.

Rohetiigri eestvedaja Mihkel Tammo sõnul on esindusorganisatsiooni loomise taga usk, et ühiselt ja koordineeritult tehtud rohehüppel on suurem mõju ühiskonnale, kui üksinda astutud sammudel. Eesmärk on koondada kuni 250 liiget, nendest 18 asutajaliiget ja 6 liiget on juba liitunud.

„Erasektor on võtnud selge initsiatiivi ja vastutuse, sest mõistetakse, et maailm on muutunud ning ainult kasvule orienteerituna ja loodust kurnates edasi minna ei saa. Ettevõtted on paindlikumad ja suudavad kiiremini muutusi ellu viia,“ rääkis Tammo. Ta lisas, et 250 on piisavalt suur arv, et ettevõtete tasandilt sündiv muutus hakkaks ühiskonnas suuremat mõju avaldama ja pakkuma eeskuju ettevõtetele, kes alles otsivad võimalusi, kuidas oma teenuseid või tootmist reformida selliselt, et see keskkonda ei koormaks. Teisalt on see arv piisavalt väike, et Rohetiiger jõuaks iga liikmega individuaalselt tegeleda ja kestlikkuse poole suunata.

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverkisõnul on esindusorganisatsioon sisult väga praktiline. „Me pakume liikmetele võimalust osaleda Rohetiigri Akadeemias, kus ettevõtted töötavad koostöös ekspertide ja mentoritega välja kava, kuidas vähendada ettevõtte keskkonnamõju. Meil on positiivne kogemus ligi pool aastat kestnud Rohetiigri pilootprogrammist juba olemas, kus 15 ettevõtet ja organisatsiooni on oma keskkonnaeesmärgid sõnastanud ja liiguvad nüüd samm-sammult lahenduste suunas. Ettevõtted on asunud vähendama oma transpordi, tootmise, kliendisuhtluse ja jäätmemajanduse jalajälge,” rääkis Eva Truuverk. „Kogu selle töö käigus kaardistatakse ka seadusandlikud takistused, mis raskendavad ettevõtetel jätkusuutlikult tegutseda ja mille muutmine on Rohetiigri üks eesmärke. Nii ongi selle aasta eesmärk tegeleda toidu raiskamise, paberarvete vähendamise ja roheliste hangete teemaga.”

Uuring: A. Le Coq on toiduainetööstussektoris parim tööandja

Suurim tööportaal CV-Online Estonia viis läbi traditsioonilise parimate tööandjate uuringu, kus osales 3222 inimest üle Eesti. Kõige ihaldusväärsema tööandjana tootmissektoris pakuti välja 341 organisatsiooni.

Parima toiduainetööstuse esindajana on tootmissektori edetabeli viiendal kohal A. Le Coq. Uuringu kohaselt on ettevõte oma mainet töötajate silmis hüppeliselt parandanud, sest aasta eest jäi ta kümne eelistatuima tööandja seast välja.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on selline kasv edetabelis kahtlemata suur tunnustus kogu organisatsioonile. „Oleme alati olnud seda meelt, et ettevõtte hea käekäigu taga on väga suur ning eriline roll iga A. Le Coqi töötaja isiklikul panusel. Hindame ja väärtustame seda väga, mistõttu soovime ka vastu pakkuda keskkonda, mis inspireerib saavutama parimat tulemust ning kus kõik töötajad on hoitud ja oodatud,“ lausus Noop. „Hea meel on näha, et töötajad hindavad kõrgelt ettevõtte pingutusi nende heaolusse,“ lisas ta.

A. Le Coqi kui tööandja väärtuspakkumisega saab lähemalt tutvuda siin: www.alecoq.ee/a-le-coqist/meist/parim-tookoht.

Tootmissektori parimate tööandjate edetabel:

1. ABB AS
2. Eesti Energia AS
3. Cleveron AS
4. Alexela AS
5. A. Le Coq AS
6. Ericsson Eesti AS
7. Merko Ehitus AS
8. Eesti Pagar AS
9. Farmi Piimatööstus AS
10. Balbiino AS

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin: hr.cv.ee/top-employer-tulemused-2021.

A. Le Coq hoiab endiselt tugevat positsiooni Eesti mainekamate suurettevõtete seas

Uuringufirma Kantar Emor viis taas läbi Eesti suurettevõtete tuntuse- ja maineuuringu. A. Le Coq kuulub jätkuvalt suurettevõtete maineedetabeli esikolmikusse – aastatagune liidrikoht on vahetunud tugeva teise positsiooni vastu. Ettevõtte tänavune maineindeks kümnepalliskaalal on 7,67 punkti, jäädes esikoha pälvinud Coopile alla kõigest 0,12 punktiga.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop tunneb siirast rõõmu ja uhkust, et ettevõte on aasta jooksul suutnud hoida väga tugevat mainepositsiooni. „Aastatagune liidrikoht on küll vahetunud teise positsiooni vastu, kuid sellegipoolest on see parim tunnustus meie töötajatele ja ettevõtte tegevusele kogu Eesti elanikkonnalt, eriti keerulisel 2020. aastal,” ütles Noop.

Esikümnesse või selle lähedale on A. Le Coq kuulunud juba mitu aastat, kuid päris tippu jõuti alles möödunud aastal. Aastatagusega võrreldes on suhtumishinnang veelgi paranenud, kuid tugevushinnangus on toimunud mõningane langus.

Erinevalt teistest alkoholitootjatest (Saku Õlletehas, Liviko) toetub A. Le Coq mainekuvandis enam positiivsele suhtumishinnangule ja seda erinevates sotsiaal-demograafilistes segmentides. „Oma tegevusega soovime alati luua positiivseid elamusi. Läbivalt kõrge suhtumishinnang väga erinevates sihtrühmades on märk, et valmistame tooteid, mis meeldivad ning kõnetavad mehi ja naisi, noori ja vanu, eestlasi ja teiste rahvuste esindajaid,” lausus Noop.

2020. aasta mainekamate ettevõtete esikümnes oli mitu toiduainetööstust ja selle valdkonnaga kokku puutuvat organisatsiooni. Kõige mainekamaks suurettevõtteks valiti A. Le Coqi pikaajaline jaekaubanduspartner Coop. Kohe A. Le Coqi järel kolmandal kohal on Farmi. Kuuenda positsiooni sai Orkla Eesti (Kalev ja Põltsamaa Felix), talle järgneb Eesti Pagar ning kaheksanda koha tabelis pälvis Valio Eesti.

Suure käibega Eesti ettevõtete mainekuse edetabeli esikümne moodustavad 2020. aastal Coop, A. Le Coq, Farmi, Circle K Eesti, ABB, Orkla Eesti (Kalev ja Põltsamaa Felix), Eesti Pagar, Valio Eesti, Eesti Loto ja Telia Eesti.

Hard Seltzer – jook, mis vallutab maailma

Kaalusõbralik ja kvaliteetne kooslus puhastest maitsetest – see on hard seltzer. Jook, mis pakub õllele kõva konkurentsi USA alkoholiturul ja loob trendi terves maailmas.

Hard seltzer on uus alternatiiv turul müüdavatele kergetele alkohoolsetele jookidele, eristudes tavapärastest long drink’idest ülikerge maitse, vähese kalorsuse ja suhkrusisalduse poolest. Jook, mis kinnitab kanda ka siinsamas Eestis.

Pure Spirit Hard Seltzer on Eestis saadaval kolme maitsega: sidrun-laim, õun-kiivi ja mustikas. Mujal maailmas võib hard seltzer’ite valikus leida veel eksootilisi maitseid, nagu guajaav ja granadill. Olemuselt meenutab jook klassikalist populaarset Skinny Bitchi kokteili, mis on segu viinast, sidrunimahlast ja mulliveest. Poest ostetud hard seltzer’ist saab jääd ja soovi korral külmutatud marju lisades trendimaailma kokteilijoogi lihtsa vaevaga valmis!

Trendikas jook, mis teeb ajalugu

Hard seltzer jõudis esimest korda turule 2012. aastal, kui USA õlletootja Nick Shieldsil tekkis idee katsetada turul uut tüüpi joogiga, mis koosnes ainult viinast ja maitsestatud gaseeritud veest. Esialgu vaid proovipartiina turule toodud jooki saatis aga meeletu edu, sest kõigest viie aastaga muutus see üheks populaarsemaks tooteks USA joogitööstuses. Kuulsamad ja edukamad hard seltzer’i brändid USA turul on praegu White Claw ja Truly. Trendi tuules jõudis hard seltzer ka teiste suurte alkoholitootjate, nagu Budweiser, Carlsberg ja Kopparberg, tootevalikusse. Uuringufirma Nielsen andmetel on jook saanud niivõrd populaarseks, et pooled Ameerika õllejoojad on vahetanud lemmikjoogi just hard seltzer’i vastu. Sama saatus on tabanud ka mitmeid õlletehaseid, kes müüvad praegu hard seltzer’it rohkem kui klassikalist õlut. Jätkuvalt ennustatakse joogi populaarsuse kasvu, mis võib oma osa võtta ka teiste alkohoolsete jookide kategooriast.
IWSR-i (International Wines and Spirits Record) läbi viidud uuring näitas, et pooled USA alkoholitarbijad joovad hard seltzer’it vähemalt kord nädalas. Kui 2018. aastal oli selle joogi tulu 210 miljonit dollarit, siis aasta hiljem kerkis see juba 1,5 miljardini. IWSR usub, et need numbrid ei vaibu niipea.

Hard seltzer’ite edulugu on näidanud, et tarbijad pööravad ka alkoholi ostes üha enam tähelepanu joogi koostisele ning otsivad kokteilide puhul kergemaid ja tervislikumaid alternatiive: jooki, mis oleks võimalikult naturaalne, värske ja kaalusõbralik. Just seetõttu on põhjust arvata, et Eestisse otsapidi jõudnud uus joogitrend kujundab ümber senised tarbimismustrid.

Esimesena toodab meie turul seda kihisevat jooki Eesti suurim joogitootja A. Le Coq, kelle valmistatud Pure Spirit Hard Seltzeri koostises on ainult kihisev kerge maitsega vesi ja puhas alkohol. Joogile ei ole lisatud säilitus- ega värvaineid. Pure Spiriti ühes 0,44-liitrises purgis on ainult 1 gramm suhkrut ja 26 kilokalorit, pakkudes seega tervislikku alternatiivi tavapärastele magusatele kokteilidele.

A. Le Coq tunnustas 3000-eurose stipendiumiga Tartu KHK õpetajat

Augusti lõpus toimunud pidulikul A. Le Coqi õpetajastipendiumi allkirjastamisel pälvis 3000-eurose õpetajastipendiumi Tartu Kutsehariduskeskuse tehnikaosakonna õpetaja Johannes Soobik. Olvi Fondi loodud A. Le Coqi õpetajastipendiumiga soovitakse väärtustada õpetajate rolli ja olulisust tehnikahariduse edendamisel ja kvalifitseeritud tööjõu loomisel.

Olvi grupi tehnika arendusjuht Rein Sööti sõnul on ettevõttel pidevalt vaja väga kõrge kvalifikatsiooniga inimesi ja selleks on vaja eelkõige häid õpetajaid. „Me oleme näinud tormilist arengut tehnika- ja tööstusvaldkonnas ning peame ise pidevalt muutustega võidu jooksma. Soovime, et ka tehnikaharidust jagavad õpetajad oleksid selles võidujooksus konkurentsivõimelised, et neil oleks aega ja soovi olla uudishimulik ning end pidevalt täiendada,“ sõnas ta stipendiumi üleandmisel. „Õpetajastipendium on kindlasti tunnustus ka koolile hästi tehtud töö eest. Teisalt on see kummardus õpetajatööle lootuses, et kooli lõpetanud tehnikaspetsialistid oleksid veelgi paremad,“ lisas Sööt.

Vastne stipendiaat Johannes Soobik on Tartu kutsehariduskeskuse vilistlane ning alates 2015. aastast töötab ta elektri- ja automaatikavaldkonna õpetajana. „Minu jaoks on õpetajatöös kõige meeldivam näha, kuidas õpilased naudivad seda, mida nad teevad – on uudishimulikud, näitavad üles initsiatiivi ja soovi õppida,” ütles Soobik. „Olen uueks õppeaastaks valmis ja tahan kohtuda uute õppijatega. Tänavu oli kandidaate, eriti elektriku erialal, tublisti rohkem kui mullu ja kindlasti on nende seas tõsiseid fanaatikuid ning tulevasi meistreid,“ märkis ta.

Olvi Fondi stipendium on kokku 3000 eurot, mis jaguneb võrdselt õpetaja tunnustamiseks ja enesearendamiseks. Stipendiumi pälvinud õpetajal avaneb võimalus sõita koos A. Le Coqiga messile või minna õppereisile emaettevõte Olvi tehasesse. Euroopa üks moodsamaid joogitehaseid Soomes pakub kindlasti uut vaadet tööstustehnoloogiasse.

Olvi Fond ja A. Le Coq on tehnikavaldkonna stipendiume jaganud kümme aastat. Selle aja jooksul on välja antud stipendiume kokku 22 õpilasele. Õpetajastipendiumi annab fond välja teist aastat. Esimese õpetajastipendiumi pälvis Tartu Kutsehariduskeskuse mehhatroonikaõpetaja Villu Repän.

Eksport hoidis A. Le Coqi poolaasta müüki

Eesti suurima joogitootja A. Le Coqi müügimaht kasvas esimesel poolaastal veidi, tõustes 54,4 miljonilt liitrilt 54,9 miljoni liitrini. Covid-19 pandeemiast tekitatud travel trade’i (müük sadamates ja laevadel) sektori 35% müügilanguse korvas jõuline 57% ekspordi kasv, mis moodustas poolaasta kogumüügist 24%. Sisemaa müügis langes üle kolmandiku Horeca sektori müük.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul ei jäänud ka nende ettevõte koroonapandeemiaga kaasnenud piirangutest puutumata. Kõige enam said pihta müük laevadele ja sadamatesse ning Horeca sektor, mis langesid esimesel poolaastal võrreldes mullusega pisut üle kolmandiku. Tulenevalt tekkinud olukorrast suunas ettevõte fookuse jõulisemalt välisturgudele, mis kompenseeris tekkinud müügilanguse. „Viimastel kuudel oleme teinud tugevat tööd ekspordi suunal ja saanud juurde nii uusi sihtriike kui ka kliente, mille tulemusena ekspordime täna ligi 50 riiki,” ütles Noop.

Ettevõtte peamine ekspordiartikkel on lahjad alkohoolsed joogid, long-drink’id ja õlu. „Kuna eriolukord sulges palju baare ja restorane kõikjal Euroopas, siis tõusis välismaal oluliselt poest ostetavate valmiskokteilide müük,” toob Noop välja müügikasvu põhjuseid. Ta lisas, et kokku müüs ettevõte Eestist välja esimesel poolaastal 13,3 miljonit liitrit (1330 merekonteineritäit) jooke. Ka eesootavad kuud tõotavad tulla ekspordis edukad. Juulis pandi teele ligi 300 konteineritäit jooke ja augusti mahudki liiguvad samas suunas. „Näis, mida toob sügis ning milliseks kujunevad selle aasta müügid lõplikult sisemaal ja travel trade’i segmendis, kuid usun, et kogu aasta tervikuna toob A. Le Coqile ekspordi osas väga hea tulemuse, mis aitab hoida meie müügimahte. Usun, et oleme tõusnud joogitööstuse suurimaks ekspordiettevõtteks Eestis,” ütles Noop

Koroonapandeemia ajal pööras A. Le Coq erilist tähelepanu toodete ohutusele. Kõik purgitooted läbivad tootmises täiendava UV-desinfitseerimise ja saavad peale hügieenilise fooliumkatte. Kate muudab tooted tarbijatele oluliselt turvalisemaks ja hoiab purgisuu täiesti puhtana. See samm on ka välisturgudel hästi vastu võetud ja loob A. Le Coqi purgitoodetele tihedas ekspordikonkurentsis mõningase eelise.

Tere tulemast A. Le Coqi maailma

Kinnitan, et olen vähemalt 18-aastane