A. Le Coq

A. Le Coqi tunnustati Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi hõbetaseme märgisega

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas 76 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemaga, kui seadus nõuab. A. Le Coqi panust ümbritsevasse keskkonda ja vastutustundlikku äritegevusse tunnustati hõbetasemega.

Hõbetaseme pälvinud ettevõte on teadlik oma mõjudest ümbritsevale keskkonnale ja kogukondadele. Selline ettevõte näitab üles initsiatiivi ja järjepidevust vastutustundliku käitumise tagamiseks kõigil juhtimistasanditel ning kõigi töötajate poolt.

Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi küsimustiku hindamisel võetakse arvesse ettevõtte arenguid ja põhimõtteid mitmes sfääris.

Looduskeskkond – teadlikkus oma ettevõtte mõjust loodusele on oluline, sest üksikisik saab teha vaid osakese sellest, mille tööstused ja ärisektor suudaksid saavutada keskkonnasäästliku tegevusplaani kaudu.
Sotsiaalne keskkond – ettevõtted ei eksisteeri vaakumis, vaid on alati ümbritsetud kogukondadest, kus leidub nende toodete või teenuste kasutajaid ja arendajaid.
Töökeskkond – töötaja väärtustamine paneb tööd väärtustama. Ka kõige suuremad ettevõtted võlgnevad suure osa edust töökeskkonnale, mis seab inimese esikohale.
Turukeskkond – ausus ja läbipaistvus koostöösuhetes tarbijate, tarnijate ning partneritega näitab üles usaldusväärsust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul.

Miks katab A. Le Coq kõik purgid fooliumkattega?

Foolium on purgi mask!

Seoses koroonaviiruse levikuga viis A. Le Coq alates aprillist tootmises sisse olulise muudatuse: kõik purgitooted läbivad täiendava UV-desinfitseerimise ja saavad peale fooliumkatte. Nagu inimesed kaitsevad ennast maskiga, on purgisuu maskiks foolium. Nii hoitakse purgisuu absoluutselt puhtana ja muudetakse tooted tarbijatele oluliselt turvalisemaks.

Selle investeeringuga panustab A. Le Coq toodete täiendavasse ohutusse, tehes kõik, et tooted jõuaksid klientide koju võimalikult turvaliselt ja puutumatuna. Mitu uuringut on tõestanud, et COVID-19 viirusosakesed võivad erinevatel pindadel olla elujõulised pikemat aega. Poekeskkonnas on plekkpurgid lahtiselt riiulil ning väliskeskkonna eest kaitsmata, mistõttu võib sinna peale sattuda mustus- ja viirusosakesi. Turvalisuse tagamiseks katab A. Le Coq purgid fooliumiga, mis välistab mustus- ja viirusosakeste jõudmise purgisuu kaudu jooja organismi. Kui inimesed kaitsevad enda suu- ja ninaõõnsusi maskiga, siis plekkpurgi mask on foolium.

Mis on UV-desinfitseerimine?

Purkide ohutus tagatakse kõigepealt UV-desinfitseerimisega spetsiaalses tunnelis ja seejärel purgisuu katmisega õhukese fooliumiga. UV-desinfitseerimise põhimõte seisneb mikroorganismide, sh viiruste ja bakterite paljunemisvõime ning seeläbi elutegevuse hävitamises.

UV-kiirgust leidub ka tavalises päikesevalguses, kuid pinna lihtsalt päikese kätte seisma jätmisel ei ole paraku bakteritele ega viirustele hävitavat toimet. See on selle pärast, et UV-kiirgus jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: UV-C, mille lainepikkus on 200–280 nm, UV-B, mille lainepikkus on 280–315 nm, UV-A, mille lainepikkus on 315–499 nm.

Kõige levinum UV-kiirguse tüüp on pikima lainepikkusega UV-A kiirgus. See moodustab 95% maale jõudvast UV-kiirgusest ja sellel on inimese nahale pruunistav toime. UV-A kiirgus ei hävita aga mikroorganisme. Desinfitseeriv toime on lühema lainepikkusega UV-C kiirgusel, mis neeldub osoonikihis ja maapinnale ei jõua. Seetõttu kasutatakse UV-desinfitseerimiseks alati spetsiaalseid UV-C kiirgusseadmeid, mis on kasutusel ka A. Le Coqis. Kui lasta mistahes pinnale UV-C kiirgust, hävitab see väga kiiresti kõik seal leiduvad mikroorganismid, muu hulgas bakterid ja viirused.

Kuidas tagatakse purgitoodete turvalisus?

A. Le Coqis toimub purgitoodete valmistamine mitmes etapis. Kõigepealt villitakse toode purki, siis kaanetatakse ja kuumutatakse purk 65 kraadini, mille käigus hävivad kõik mikroorganismid. Seejärel purk jahutatakse ja kuivatatakse ning siis liigub purk täiendavaks desinfitseerimiseks spetsiaalsesse UV-tunnelisse. Selleks et tagada purgisuu absoluutne puhtus ka poekeskkonnas, lisatakse purgi peale fooliumkate, mis kaitseb seda väliskeskkonna eest.

Fooliumkatet ei lisata kuuspakkidesse ega kohvritesse pakitud toodetele, kuna need on juba topelt pakendatud ja poodides väliskeskkonna eest kaitstud.

Hoolime üksteise tervisest. Kanname maski nii endal kui ka purkidel!

A. Le Coq võtab purkidesse villimisel kasutusele täieliku UV-desinfitseerimise ja fooliumkatte

Alates sellest nädalast toodab A. Le Coq kõik purgitooted täiendava UV-desinfitseerimise ja fooliumkattega. Otsus tuleneb soovist muuta tooted tarbijatele oluliselt turvalisemaks ja hoida purgisuu absoluutselt puhtana. Hügieenilise fooliumkatte saavad peale kõik joogid, mis tehases purkidesse villitakse. Toote hind tarbija jaoks ei muutu.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul panustab ettevõte selle sammuga viirusevastasesse võitlusesse, tehes kõik, et tooted jõuaksid klientide koju võimalikult turvaliselt ja puutumatuna. Ta leiab, et praegu on tarbija jaoks kõige olulisem toodete ohutus ja puhtus, mis kaalub üles toote hinna ja välimuse. „Meie tagame purkide puhtuse nii, et kõigepealt desinfitseerime need ultraviolettkiirguse tunnelis ja seejärel katame purgisuu fooliumiga, mis kaitseb tooteid poeriiulitel väliskeskkonna eest,” kirjeldab Noop protsessi. Kui varem olid fooliumiga kaetud vaid mõne üksiku toote purgid, siis nüüdsest saavad hügieenilise fooliumkatte peale kõik joogid, mis tehases purkidesse villitakse. Uued, fooliumkattega purgid jõuavad poelettidele järk-järgult, nii kiiresti kui tootmisest tulevad. Fooliumkatet ei lisata kuuspakkidesse ega kohvritesse pakitud toodetele, kuna need on juba topelt pakendatud ja poodides väliskeskkonna eest kaitstud.

Olgugi et toiduainetööstusele on juba tavaolukorras kehtestatud kõrgemad hügieeninõuded, on ettevõte viinud tulenevalt kehtivast eriolukorrast toiduohutuse tagamiseks sisse veel hulga piiranguid kogu tehase töös. A. Le Coqi praegune fookus on ettevõtte töötajatel ja tootmisel. „Peame tagama, et meie töötajad on ja jäävad terveks ning meie tooted on ohutud.“
Alates 16. märtsist on suletud A. Le Coqi Õllemuuseum ja Kingipood. Territooriumile on keelatud siseneda neil, kes ei ole otseselt seotud tehase tööga. Töötajate vahetused logistika- ja tootmisüksustes on korraldatud selliselt, et ühes vahetuses puutuvad kokku vaid kindlad grupid ja vahetusevahelised kokkupuuted on viidud miinimumini. Strateegilised töökohad on kontoris paigutatud ühekaupa ruumidesse ja töötajatel soodustatakse kodus töötamiste võimalust.

A. Le Coqi Õllemuuseum ja Kingipood on suletud ning tehase töös tehakse ümberkorraldusi

Koroonaviiruse laialdase leviku tõkestamiseks on alates 16. märtsist suletud A. Le Coqi Õllemuuseum ja Kingipood. Samuti on tehtud ümberkorraldusi tehase töös ja külastamises. Piirangud jäävad kehtima kuni 1. maini.

Selleks, et tagada töötajate turvalisus ja kaupluste stabiilne varustatus, on A. Le Coq viinud seoses eriolukorraga sisse tehases ja selle külastamises ümberkorraldusi.
• Kõik ekskursioonid Õllemuuseumisse ja tehasesse on tühistatud ning territooriumile ei lubata inimesi, kes ei ole seotud tehase tööga. Erandkorras lubatakse tehase territooriumile ainult nimekirja alusel tugiteenuseid pakkuva personali esindajad, näiteks koristajad, ehitajad.
• Töötajate vahetused logistika- ja tootmisüksustes on korraldatud selliselt, et ühes vahetuses puutuvad kokku vaid kindlad grupid ja vahetustevahelised kokkupuuted on viidud miinimumini.
• Tootmisruumidesse ja villimistsehhidesse on lubatud siseneda ainult tootmistöötajatel.
• Strateegilised töökohad on kontoris paigutatud ühekaupa ruumidesse ja töötajad, kel võimalik, töötavad kodus.
• Tehase territooriumile sõitvatel kaubaautojuhtidel palutakse jääda kabiini, hoida töötajatega distantsi ja oodata valvuri juhiseid.
• Töötajatel, kelle töökoht on väljaspool tehase territooriumi, on tungiv soovitus töötada kodukontoris. Tühistatud on ka kõik töölähetused ja kohtumised väljaspool ettevõtet.

Eriolukorrast tingitud ümberkorraldused jäävad kehtima kuni 1. maini, kui vahepeal ei otsustata teisiti. Loodame väga mõistvale suhtumisele ja palume vabandust võimalike ebameeldivuste pärast.

A. Le Coq viis kutsehariduse toetamise uuele tasemele

A. Le Coq on kohalikku kutseharidusse panustanud juba pikalt, toetades aastatel 2005–2017 stipendiumitega Tartu ja Võrumaa Kutsehariduskeskuste mehhatroonika ja lukksepaeriala parimaid õpilasi. 2018. aastal viidi koostöö Tartu Kutsehariduskeskusega uuele tasemele, millega pandi alus veelgi sisukamale ja suuremale koostööle kutsehariduse edendamisel. See hõlmab endas nii rahalisi stipendiume kui ka joogitööstuse teadmiste ja oskuste praktiseerimist tehases.

Igal aastal annab ettevõte välja 5000 euro väärtuses stipendiumeid parimale õpetajale ja kahele õppurile ning korraldab ainemooduli “Tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning alamsüsteemide paigaldamine ja käitlemine” õppimise täies mahus tehases. Nii teoorialoenguid kui ka praktilist osa viivad läbi A. Le Coqi töötajad, kes oma igapäevaelus pedagoogidena ei tööta.

Möödunud aasta lõpus pälvisid koostöös Tartu Kulutuurkapitaliga kaks 1000-eurost stipendiumi Tartu Kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala parimad õpilased Raido Roog ja Marchos Saarepera. Mõlemad noored on silma paistnud oma eriliste õpitulemuste ja püüdlikkuse poolest ning osalenud A. Le Coqis läbiviidud õppemoodulis. Stipendiumite eesmärk on motiveerida õpilasi erialateadmiste omandamisel ja tunnustada õppureid, kes väärtustavad koostööd ning on edukad õppetöös.

Lisaks õpilasstipendiumitele andis A. Le Coq 2019. aasta juunis koostöös Tartu Kultuurkapitaliga välja esimese Olvi fondi 3000-eurose õpetajastipendiumi, mille eesmärk on tunnustada tehnikaerialade õpetajate tehtud tööd ja teiselt poolt anda õpetajale võimalus end kurssi viia joogitööstuse ja sellega seotud tehnikainnovatsiooniga. Stipendiumi saamine eeldab nii stažeerimist A. Le Coqis kui ka tööstusharu tutvustava välismessi külastust või õppekäiku teistesse Olvi grupi ettevõtetesse. Esimese õpetajastipendiumi pälvis Tartu kutsehariduskeskuse mehhatroonika õpetaja Villu Repän.

A. Le Coqi stipendiumide väljaandmise laiem eesmärk on tehnilise kutsehariduse propageerimine ja arendamine. Lisaks joogitööstusele vajatakse pea kõigis eluvaldkondades hästi ettevalmistatud tehnikaspetsialiste, kes on arenemis- ja õpihimulised. A. Le Coq soovib olla avatud ning näidata nii tehnikaõpetajatele kui ka õpilastele tänapäevases ettevõttes rakendatud tehnikalahendusi ja olla heaks partneriks Tartu kutsehariduskeskusele, et õppeprotsessis räägitu oleks võimalikult lähedal tegelikule elule. Koostöö kutsekooli õpetajate ja õpilastega on põnev ning ka A. Le Coqi inimesi arendav.

Kantar Emor: Eesti mainekaimaks suurettevõtteks sai A. Le Coq

Kantar Emori suurettevõtete maineuuringu tippu jõudis tänavu esmakordselt A. Le Coq, millele järgnevad Selver, Coop, Orkla ja ABB, samas pole sel aastal esikümnes ühtki panka.

Siit leiad vabaks kasutamiseks interaktiivse graafiku viimase kolme aasta maineuuringute edetabeliga.

A. Le Coq oli esikümnes ka eelneval kolmel aastal, aga esmakordselt 20aastase mõõtmisperioodi jooksul on ettevõte nüüd esikohal. Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul võib A. Le Coqi tõusu taga näha nende liidrirolli alkoholiaktsiisi tõstmise vastases kommunikatsioonis. „Sel suvel langetati alkoholiaktsiise ja A. Le Coq sattus sellega seotult nn võitjate poolele,“ märkis Voog. „Samas oli A. Le Coqi maineindeks viimase kümne aasta madalaim just 2017. aastal, kui alkoholi jaehinnad tegid riigi aktsiisipoliitika tõttu läbi järsu tõusu. See näitab, et ettevõtete maineindeks sõltub lisaks nende endi tegevusele paljuski ka ümbritsevast majanduskeskkonnast ja riigipoolsetest regulatsioonidest.“ A. Le Coqijuhataja Tarmo Noop avaldas aga uuringu tulemusi kommenteerides lootust, et ettevõtete maine ei sõltu mitte riigi poliitikatest, vaid nende endi tegevusest. „Samas suurendab igasugune tähelepanu ettevõtja märgatavust ja seega võis aktsiiside ümber toimunul olla oma roll,“ ütles Noop. „Eestimaalaste arvamus läheb meile kindlasti korda ja seab A. Le Coqile edaspidi veelgi suurema vastutuse nii ühiskonna kui ka keskkonna ees.“ Suur osa esikümnesse jõudnud ettevõtetest kuulusid mainekamate hulka ka mullu, küll aga tegid suurima hüppe 26. positsioonilt kümnendaks kerkinud Tallinna Sadam ja 20. positsioonilt viiendaks tõusnud ABB. Ka Coop rühkis mulluselt kümnendalt kohalt kolmandaks ja Selver kuuendalt positsioonilt teiseks. Voog lisas, et esikümnest on esmakordselt välja kukkunud Swedbank, mis on olnud läbi aastate alati esikolmikus. Swedbank on mulluselt liidripositsioonilt taandunud kolmanda kümne lõppu (29. koht), suurt mõju on seejuures avaldanud varasemast oluliselt negatiivsem suhtumine ettevõttesse, aga ka tugevushinnang jääb varasemast madalamaks. „On üsna ilmne, et finantssektori ettevõtete mainele on avaldanud tugevat negatiivset mõju rahapesuskandaalid,“ lausus Voog. Voogi sõnul iseloomustab mainekuse pingerea tipus olevaid ettevõtteid see, et nad on ühtlaselt kõrgelt hinnatud erinevate ühiskonnakihtide poolt. „Maineliider A. Le Coq ongi tugeval positsioonil kõigis peamistes tarbijasegmentides ‒ kõrge mainehinnang on saavutatud nii meeste kui ka naiste, nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste, nii nooremate kui ka vanemate elanike hulgas,“ selgitas Voog. Erinevate sektorite firmasid võrreldes on sarnaselt varasemale keskmine maineindeks kõrgeim toiduainetööstuse ettevõtetel, järgneb kaubandusvaldkond. Aastatagusega võrreldes on toiduainetööstuse ettevõtete keskmine mainehinnang veidi tõusnud, kaubandusel aga pisut langenud. Kõige tagasihoidlikumaks ning varasemast madalamaks jäi finants- ning sidevaldkonna ettevõtete keskmine mainehinnang. Kantar Emori iga-aastases Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuringus reastati suurettevõtted üldise hoiaku ning tugevusindeksi ühendindeksi alusel. Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuring viidi läbi kahekümnendat korda. Uuringu eesmärk on reastada erinevate valdkondade suurettevõtted üldise mainekuse alusel, tegemist ei ole brändide edetabeli koostamisega. Kümnepalliskaalal küsitakse inimestelt suhtumist ettevõtetesse üldise suhtumise (mõõdetuna kümnepalliskaalal, kus 1 on “väga negatiivne” ja 10 “väga positiivne”) ja tugevusindeksi (mõõdetuna kümnepalliskaalal, kus 1 on “väga nõrk” ja 10 “väga tugev”) alusel. Ettevõtte mainekuvandis on need tegurid koos üldise usaldusväärsusega kõige olulisemad dimensioonid. Uuringus osales 2019. aasta novembris 1177 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat, sellesse lülitati kokku 86 suurettevõtet. Kantar Emor on 1990. aastal loodud teabe- ja uuringuteenuste pakkuja. Ettevõte kuulub üleilmsesse turundusteabe kontserni Kantar, mis on maailmas suuruselt teine teabeteenuste kontsern.

Lisainfo: Aivar Voog, Kantar Emori uuringuekspert
E-post: aivar.voog[ät]kantar.com
Tel: 51 22 720
Katrin Männaste, Kantar Emori uuringuekspert
E-post: katrin.mannaste[ät]kantar.com
Tel: 51 39 473

A. Le Coq Baltic Porter pälvis parima jõuluõlle tiitli

Möödunud nädalal valiti Tallinna Toidumessil välja Eesti parimad jõulutooted. Kolme päeva jooksul said messikülastajad anda enda hääle parimatele pühadetoodetele pagari- ja lihatoodete, hõõgveinide ning jõuluõllede kategoorias.

Õllede seast noppis esikoha uus, luksuslikus 0,75-liitrises pudelis A. Le Coq Baltic Porter. Maailmas tuntakse Balti porterit kui ainsat põhjakääritusmeetodil valmistatud porterit. A. Le Coq Baltic Porter on tumeda vaskpruuni värvuse ja tiheda vahuga õlu, mille rikkalikus aroomis ja maitses on tunda kergelt magusat röstitud karamelli ning järelmaitses hõrku mõrkjat nooti.

Parima jõulutoote konkursile esitasid 24 ettevõtet kokku 71 lihatoodet, 16 pagaritoodet, 3 hõõgveini ja 6 õlut.

Kõiki tooteid hinnati pimetesti põhimõttel ja järgnevate kriteeriumite alusel: lõhn, maitse, sisu või konsistents ning välimus. Kokku võttis jõulutoodete hindamisest osa 2280 messikülastajat.

Mahlaturu liider plaanib pisipakendiga mahlaturgu kasvatada: A. Le Coq investeeris ligi 2 miljonit eurot portsjonpakkide liini

Oktoobri lõpus alustas A. Le Coqi Reola tootmistehases tööd uus portsjonpakkide liin, mille rajamisse investeeris ettevõte ligi 2 miljonit eurot. Uuelt liinilt tulevad esialgu 0,33-liitristes korgiga tetrapakkides Aura smuutid ja mahlad, tulevikus suureneb tootevalik veelgi. Eestis unikaalsel tootmisliinil on võimekus toota erinevas mõõdus, korgi ja korgita ning lisatud kõrrega pisipakkides jooke.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on mahlaturg Eestis püsinud viimased viis aastat stabiilsena ja olulisi investeeringuid tehtud pole. Kogu mahlakategooriast moodustab kartongist väikepakkide turg mahuliselt ligi 4%. Uue mahlaliini investeeringu peamiseks eesmärgiks on kasvatada portsjonpakkide turgu vähemalt poole võrra ja täiendada A. Le Coqi portfelli uute pakenditega. „Portsjonpakkide kasutamine terves toiduainetööstuses on viimase viie aastaga märkimisväärselt kasvanud ja näeme Euroopas ka juba jookide puhul, kuidas erinevate kategooriate tooted liiguvad suurematest pakenditest väiksematesse. On tekkinud suur hulk tarbijaid, kes eelistavad käepäraseid ja mugavaid portsjonpakke. Põhjuseid on mitu – muuhulgas kindlasti inimeste liikuv eluviis ja suurenev terviseteadlikkus. Uuelt liinilt tulevate toodetega täidame just nende tarbijate vajaduse,“ sõnas Noop.

Noop lisas, et unikaalse portsjonpakkide liini võimekus on ca 30 000 liitrit päevas. Praegu tulevad liinilt Aura mahlad ja smuutid, kuid ettevõtte ambitsioonid on kindlasti suuremad ning peagi jõuavad väikepakkidesse täiesti uued tootekategooriad. „Uus liin võimaldab toota erineva suuruse ja kontseptsiooniga tooteid – lisaks 0,33-liitristele pakenditele ka 0,2- ning 0,25-liitriseid, korgi või korgita ning lisatud kõrrega minipakke,” rääkis Noop. „Kuna tegemist on aseptilise villimisliiniga, mis tagab toote pikaajalise säilimise ja garanteeritud kvaliteedi, siis annab see tootjale rohkelt võimalusi siseneda täiesti uutesse kategooriatesse,“ lisas A. Le Coqi juht.

A. Le Coqi uute, portsjonpakkides Aura mahlade hind hakkab olema ligikaudu 0,79 eurot, 0,33-liitristes pakendites smuutide hinnaks tuleb ligikaudu 0,99 eurot. „Tegemist on oluliselt tarbijasõbralikemate hindadega kui praeguse turu keskmised. Meie eesmärk on elavdada tervislike smuutide kategooriat tervikuna,“ selgitas Noop. Mahlatoodete valikus on kolm erinevat täismahla (apelsini-, õuna- ja tomatimahl) ja üks multinektar. Väiksemates smuutipakkides jõuab turule neli erinevat toodet, millest kaks maitset on juba olemas (mango-apelsini ja kiivi-ananassi-mango) ning kaks on uut (aprikoosi-banaani-porgandi ja pirni-banaani-viinamarja).

Lisainformatsioon:
Tarmo Noop
AS A. Le Coqi juhataja
info[ät]alecoq.ee

AS A. Le Coq on taas konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte

3. oktoobril tunnustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Vabamu okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Eesti kõige konkurentsivõimelisemaid ettevõtteid. Kokku osales konkursil 1857 Eesti ettevõtet, millest nimetati 13 valdkonna parimad. Juba 13. korda pälvis konkurentsivõimelisima toidutööstusettevõtte tiitli AS A. Le Coq.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on joogitööstuse jaoks praegune aeg väljakutseterohke, kuid samas huvitav. „Sel aastal on eriti hea meel auhind vastu võtta, kuna joogiturg ja tarbijate eelistused on viimase viie aastaga päris tugevasti muutunud ning usun, et näeme muutusi ka edaspidi. Seda enam olen õnnelik, et oleme A. Le Coqis suutnud tarbijaga sammu pidada ja vahel ehk ka üllatada.“

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman sõnas konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid tunnustades: „Ettevõtjatel on riigi ja ühiskonna heaolu kasvatamisel hindamatu roll ning tehtud pingutuste märkamine on tähtis, sest tunnustus mitte ainult ei motiveeri, vaid aitab edendada ettevõtluskultuuri ja hoogustab Eesti majandust.“

Ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõusule ja koos sellega kogu Eesti majanduse kiiremale arengule. Edetabel toob esile kõige edukamad ettevõtted ja seab need eeskujuks teistele. Edukatele ettevõtetele on see heaks võimaluseks tutvustada end avalikkusele ja kindlustada seega oma edasist konkurentsipositsiooni.

Eesti kõige konkurentsivõimelisemate ettevõtete edetabelit koostades võetakse arvestuse aluseks ettevõtete kahe viimase aasta majandustegevuse näitajaid: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulu, omakapital ja töötajate arv. Tegemist on osaga Eesti suurimast ettevõtluskonkursist, mida veavad üheskoos Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tööandjate Keskliit. Andmeid analüüsis ja edetabeli koostas Eesti Konjunktuuriinstituut koostöös Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudiga. Esimest korda reastati konkurentsivõimelisi ettevõtteid aastal 2003.

  1. aasta konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkondade kaupa:

Tallinnasse paigaldati Õunastopi peatused

Tallinnas on sellest sügisest avatud esimesed Õunastopi peatused, kuhu aiaomanikud saavad tuua oma üleliigsed õunad ja soovijad neid sealt tasuta võtta. Esimesed peatused on paigaldatud Maasika ja Pelguranna lasteaeda, Kopli parki, Kalamaja pargi mänguväljakule, Politseiaia parki, Ameerika kogukonnaaeda, Tiigiveski parki, Koidu parki ning Mustamäel asuvatesse lasteaedadesse Sinilind ja Kikas.

Õunastopi idee autori Marika Juusu sõnul on tegemist rahva omaosalusel sündinud ettevõtmisega, mis toimub sel aastal esimest korda. Selleks, et kodanikualgatusel sündinud idee ka laiema publikuni viia, kogutakse raha Hooandjas.

Esimestele Õunastopi peatustele on õla alla pannud Eesti suurim mahlatootja Aura. „Õun on eestlaste üks armastatumaid puuvilju, mida süüakse niisama või valmistatakse mahlaks, ka mahlakategoorias on õunamahl kõige populaarsem maitse,“ lausus A. Le Coqi turundusjuht Katrin Vernik. „Kõik teavad, et soovituslik on süüa 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas, kusjuures üks peotäis võrdub klaasi mahlaga. Oleme kahe käega selle poolt, et koduaia õunad jõuaksid kompostihunniku asemel hoopis õnnelike tarbijateni,“ lisas ta.

Õunastopi toetamisega on liitunud ka Omniva, kes aitab õuntel peatustesse kohale jõuda, ja Pakendikeskus, kes tagab vajalikud transpordikastid. Tänavapildis nähtavad Õunastopi puidust kogumiskastid ehitab valmis Pirrukastid OÜ ja kaanetab ilmastikukindla vineeriga Estinwood OÜ. Kastidele on alused andnud Eesti suurim kaubaaluste käitleja Metrosystem OÜ.

Õunapeatusi aitavad parkides korras hoida Tallinna linnaosavalitsused ning lasteaedades õpetajad ja lapsevanemad. Samuti on teretulnud abi headelt linnakodanikelt, kes aitaksid mädanema läinud õunad ära visata ja peatuste ümbrused  puhtana hoida.

Õunastopi peatuste idee eestvedaja Marika Juusu paneb linnarahvale südamele, et kuigi peatused on juba avatud, ei pruugi õunu igas peatuses alati olla. Tundub, et sügisõunte valmimine võtab veel pisut aega ja suveõuna jagajaid ei ole kuigi palju. Samas kutsub ta aiaomanikke üles endast varakult märku anda, sest Omniva on juba valmis õuntele järele tulema, selleks on vaja aga enne oma õunaaed registreerida.

Õunasoovijad ja -jagajad saavad ennast kursis hoida Õunastopi Facebooki lehega, kuhu postitatakse esimesena kõige värskemad uudised.

Selle aasta põhjal on näha, kas ettevõtmine kannab vilja ning õunapeatused avatakse ka järgmise aasta hooajal ja võib juhtuda, et siis juba ka üle Eesti erinevates piirkondades.

Tere tulemast A. Le Coqi maailma

Kinnitan, et olen vähemalt 18-aastane