A. Le Coq

Serveeri ja võida!

Nisuõllele omaselt on Alexander Weizenil oma eripärane serveerimisrituaal. Milline on Weizeni serveerimiseks õige klaas? Aga millist kaldenurka valamiseks valida? Ja kuidas ometi saavutada see ilus-kohev vahumüts?

Veebiaadressil www.weizen.ee saab iga õllesõber* ise virtuaalselt kätt proovida ja oma oskustetaseme välja selgitada.

Tublimate serveerijate vahel loosime välja spetsiaalsed Alexander Weizeni serveerimiskomplektid**. Loosis osalemiseks tuleb oma väljateenitud diplomit lihtsalt Facebookis jagada.

*Kampaanias saavad osaleda kõik vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud, kellel on Facebooki konto.
**Võitjad kuulutatakse kampaania perioodil välja vähemalt korra nädalas. Viimane loosimine toimub hiljemalt 31.03.2015.

 

A. Le Coq investeerib väikeõllede tootmisesse

Eesti suurim joogitootja A. Le Coq läheb kaasa õlleturul valitseva väikepruulijate ehk microbrewery trendiga ning keskendub senisest enam eriõllede tootmisele. Kokku investeerib A. Le Coq 2015. aastal tootmisesse 2,9 miljonit eurot, millest üks viiendik kulub eriõllede jaoks vajalike väikemahutite ja käärlaagri tankide soetamiseks.

“Väikepruulijad on nii Eesti kui ka maailma õlleturule toonud väikepruulide trendi, mis tähendab erilisemaid maitseid ja väiksemaid koguseid,” ütles A. Le Coq’i juht Tarmo Noop. Tema sõnul on taoline suundumus ka suurtootjale põnev väljakutse, sest lisab senisesse õllevalikusse uusi ja erilisi maitseid.

“A. Le Coq’ilt jõuab kohe poelettidele erilise Saksa tehnoloogia järgi valmistatud nisuõlu Alexander Weizen, mida toodetakse väikestes partiides ja mis oma maitseomadustelt vastab Saksa weizen-tüüpi maailmaklassi nisuõlledele. Kuigi nisuõllede turg Eestis pole suur (0,3‒0,5% koguturust, ACNielseni andmete põhjal), on eestlaste jaoks tegemist uue, kasvava ja põneva õllede segmendiga. Oleme kindlad, et Alexander Weizen saab olema huvitavaks vahelduseks lager-õlledele ning muutub oma kategooria liidriks. Uute trendide loomine rikastab tervikuna ka Eesti õllekultuuri,” lisas Noop.

Alexander Weizen on klassikaline pinnakääritusmeetodil valmistatud saksapärane nisuõlu, milles nisulinnaste sisaldus on vähemalt 50%. Õlle eripära on see, et selle valmistamisel kasutatakse erilist krausing meetodit, kus juba kääritatud õllele lisatakse osaliselt kääritamata õlut ning toimub topeltkääritus, mis annab õllele puuviljase järelmaitse ning rikkaliku vahu. A. Le Coq investeeris eriõllede jaoks vajaminevate väikemahutite ja käärlaagri tankide soetamisse kokku 406 000 eurot.

Nisuõllele omaselt on Alexander Weizenil ka oma eripärane serveerimisrituaal. Nimelt tuleb enne pudeli täielikult tühjaksvalamist pudelit käes tugevasti keerutada, et vabaneksid pudeli põhja ladestunud maitserikkad nisuproteiinid. Õige maitsetäiuse saavutamiseks tuleks seega nisuõlut juua ennekõike klaasist. Alexander Weizeni ideaalseks serveerimistemperatuuriks on 5‒7 kraadi.

Uus Alexander Weizeni nisuõlu jõuab poelettidele pindises klaaspudelis.

Eesti parim õllesommeljee 2014 on Urmas Linnamägi

26. novembril valiti Estonia Talveaias teist korda Eesti parim õllesommeljee. Tiitli pälvis Urmas Linnamägi, teise koha saavutas Oskar Pihlik, kolmanda koha Marko Mägi ning neljandaks jäi Allan Repp. Kokku võistles parima õllesommeljee tiitli nimetuse eest 38 Eesti tippsommeljeed, baarmeni ja õlleeksperti. Eesti Parim Õllesommeljee 2014 võistlust korraldab teist aastat järjest Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon koostöös A. Le Coqiga. Esimese Õllesommeljee 2013 tiitli võitis Kristjan Markii.

Võitja Urmas Linnamägi lausus pärast finaalivõitu, et valmistus võistluseks nagu sommeljee ikka – rohkelt raamatuid lugedes ja erinevaid õllesid maitstes. Mehel on õllealaseid kogemusi  piisavalt – ta on õppinud Londoni õlleakadeemias ning korraldanud Veinipööningul ka ise õllekoolitusi. “Plaanin avada veel sel aastal Kalamajas  erinevaid õllesorte pakkuva kaupluse, kus minu õllealastest teadmistest on kasu nii õlleekspertidest kundedele kui neile, kes õllega alles tutvust sobitavad,” ütles Linnamägi.

õllesommeljee_2Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni presidendi Kristel Nõmmiku sõnul on tipptasemel õllesommeljee võistluse korraldamine maailma mastaabis endiselt erakordne. “Eesti on Baltikumi ja Skandinaavia joogiasjatundjate taseme tunnustamisel liidrirollis,  juba teist aastat toimuv sommeljeede jõukatsumine näitab, et oleme joogikultuuri arendamisel naabritest sammu ees,” ütles Nõmmik. Ta lisas, et väärilise tähelepanu pööramine õllele kui joogikategooriale tõstab serveerimise-, teeninduse- ning joogikultuuri taset Eestis veelgi.

Zürii esimees Kristjan Päeske tõi positiivse poole pealt välja suure huvi teist aastat korraldatava võistluste vastu. “Rõõm on näha, et huvi õllemaailma vastu on kasvav ning üldpilt on liikumas kvantideedilt kvaliteedile“ ütles Päeske.

A. Le Coq’i juht Tarmo Noop ütles, et teist aastat järjest riigi parima õlleasjatundja selgitamine viib edasi kogu Eesti õllekultuuri. “Mul on hea meel, et õlle kui kategooria tundmine on jõudnud tippsomeeljeede tasemele, mis tõstab õllede serveerimise ja toiduga sobitamise taset Eesti toidukohtades veelgi,” ütles Noop. Ta lisas, et Beer Stari projektiga alguse saanud koolitusest, mille käigus on enam kui tuhandele baarmanile üle Eesti õpetatud õlut õigesti serveerima, on välja kasvanud aasta kõige olulisem võistlus, kus tihedas konkurentsis selgub parim õlleekspert. Eesti parima õllesommeljee valimiste algataja on Eesti esimene koolitatud õllesommeljee Kristjan Peäske, kes on koostöös A. Le Coqiga viimased kaks aastat vedanud Eestis õllekultuuri arendamise projekti Beer Star.

Eesti Parim Õllesommeljee 2014 võidufond on väärtuses 1000 eurot, võitja auhinnaks on õllereis Belgiasse.

Eesti Parim Õllesommeljee 2014 võistlusi korraldab Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon koostöös A. Le Coqi õllekultuuri arendamise kvaliteetmärgiga Beer Star. Õllesommeljee võistlus on traditsioon, mis toimub iga aasta novembris.

Proovi mõnusaid retsepte uue Aura mehuga!

Oleme harjunud mahla, nektarit ja mehu tarvitama joogina. Tegelikkuses on mahla kasutusvõimalused oluliselt laiemad kui lihtsalt janu kustutamine. Nami-Nami retseptikogu eestvedaja Pille Petersoo jagab soovitusi, mida mida uue Aura mehuga köögis ja söögis peale hakata. Pille pakkus välja kaks põnevat retsepti, mille selgrooks on äsja poelettidele jõudnud Aura mehud: õuna-ananassi-porgandimehu, millest valmis troopiline hommikukokteil ja õuna-virsiku-porgandimehu, millest valmis päikseloojangukarva kinoapuding.

Ehkki mehu sobib oma tummisuselt iseseisvaks “toidukorraks”, soovitab Pille proovida mehu toorainena koduse smuuti või kokteili tegemiseks. “Näiteks kui õuna-porgandi-ananassimehu kasutada smuuti tegemiseks, piisab vaid kookospiima ja kookoshelveste lisamisest, et saada mõnus, paksema konsistentsiga puuviljaline jook. Jäätisekokteili tegemisel soovitan samuti kasutada mehu, mis teeb kokteili sametiseks ning annab vaniljejäätisele mõnusalt särtsu juurde.”

Troopiline hommikukokteil (ühele)

2 dl õuna-ananassi-porgandimehu

1 dl kookospiima

veidi kookoshelbeid

Loksuta kookospiima enne avamist korralikult!

Sega klaasis Aura Mehu ja kookospiim, puista peale veidi kookoshelbeid ja naudi.

Kui aega on rohkem, saab mehu kasutada ka maitsva magustoidu valmistamiseks – mehu lubab ennast kuumutada ning ei lähe tükki. Pille soovitab seda kasutada odra- või rukkijahuvahu valmistades või siis keeta mehust kisselli, mida serveerida buberti või mannapudruga. Pille katsetab kinoaseemnetega, et valmistada mõnus puding. Selleks tuleb potti valada keedetud kinoa ja 4 dl Aura Mehu ning kuumutada, kuni segu podisema hakkab. Seejärel segada maisitärklis 1 dl mehuga, valada peene joana potti, pudingit hoolega segades. Kuumutada, kuni magustoit pakseneb. Pille soovitab lisa maiusele veidi sidrunimahla ning jagada magustoidupokaalidesse jahtuma.

mahlapuder

Autor: Pille Petersoo

Päikeseloojangukarva kinoapuding (neljale)

1 dl keedetud kinoaseemneid

5 dl õuna-virsiku-porgandimehu

2 sl maisitärklist

maitse järgi sidrunimahla

 

A. Le Coq toetab kahte kutseharidusõppurit 5200 euroga

A. Le Coq on kaheksa aasta tunnustanud Tartu ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse parimaid õpilasi stipendiumitega, sel aastal jagab ettevõte stipendiume koguväärtuses 5200 eurot.

Tunnustuse pälvisid heade õppetulemuste eest kaks Lõuna-Eesti noormeest – Ahto Vainikko Tartu KHK-st ning Urmo Kõiv Võrumaa KHK-st. Mõlemad noormehed õpivad tööstustehnoloogiat.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul hakati stipendiumeid välja andma seitse aastat tagasi, kui tööturul nappis andekaid tehnolooge. “Meie eesmärk on olnud tööstustehnoloogia eriala propageerimine kutsekoolides, et kasvaks peale oskustööjõudu, kes saab hakkama joogitööstuses tehnika ning seadmetega,” ütles Noop. Ta lisas, et töö on vilja kandnud ning kuue aasta jooksul on A. Le Coq oma tootmisesse kutsekoolidest nii praktikante kui püsivat tööjõudu leidnud.

Noobi sõnul täna A. Le Coqis otseselt  oskustööjõupuudust pole, kuid sellest hoolimata jätkatakse iga-aastaste stipendiumite väljamaksmisega. “Meile läheb korda oma maakonnas ja selle lähiümbruses tegutsevate noorte käekäik. Läbi Tartu ja Võrumaa kutsehariduskeskustele antavate stipendiumite aitame kaasa igal aastal kahe noore õppuri tulevikueesmärkide saavutamisele,” ütles Noop.

2014. aasta stipendiaadid

2014. aasta stipendiaadid: vasakul Anto Vainikko ja paremal Urmo Kõiv.

Tunnustust pälvivad igal aastal vaid parimad. Näiteks selle aasta stipendiumi saajal, Anto Vainikkol on lisaks headele õpitulemustele ette näidata karates roheline vöö ning ta kirjutab muusikat oma bändi jaoks. Teisel stipendiaadil, Urmo Kõivul, valmis aga paar aastat tagasi täispikk elektrooniline eksperimentaalmuusika album.

Tartu Kutsehariduskeskuse tööstustehnoloogia osakonna juhataja Peeter Grichini sõnul leiavad mehhatroonika eriala tublide tulemustega lõpetanud alati tööd. “Oskustööjõud muutub üha hinnalisemaks ning eriala lõpetanutel on tööle minnes lai valik – häid tehnikuid on vaja nii joogitööstuses, metalliettevõtetes kui ka trükikodades,” ütles Grichin. Lisaks on stipendium õpilase jaoks märkimisväärne summa, mille eest soetatakse tihti erialast kirjandust, osaletakse valdkonnaga seotud huviringides ning tasutakse ka õppemaksu.

Stipendiumite üleandmine toimub täna, 28.10.2014, kell 15:00 A. Le Coqi õllemuuseumis. Ühe stipendiumi suurus on 2600 eurot ning see määratakse üheks õppeaastaks ja makstakse välja igakuiselt.

A. Le Coqi stipendium on asutatud 2007. aastal Olvi fondi poolt Tartu Kultuurkapitali juurde. Seitsme aasta jooksul välja makstud juba 41 600 euro eest stipendiume. A. Le Coqi stipendiume makstakse Tartu ja Võrumaa Kutsehariduskeskuste mehhatroonika, lukksepa või infotehnoloogiasüsteemide õpilastele, kes on oma õpingutesse ja töösse suhtumisega eeskujuks oma kaasõpilastele ning võimalusel leiavad rakendust joogi- ja õlletööstuses.

Iga-aastaselt määrab stipendiumi komisjon, mille koosseisu kuuluvad A. Le Coqi ettevõtte, Tartu Kultuurkapitali ning nii Tartu kui ka Võrumaa Kutsehariduskeskuse esindajad.

Mis on mehhatroonika:

Mehhatroonika on üks nooremaid ja kiiremini arenevaid tehnikasuundi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Mehhatrooniku ülesandeks on tooteprojektide täitmine ja koordineerimine, mis haarab nii mehaaniliste, elektrooniliste kui ka infotehnoloogiliste süsteemide koostööd ühes tänapäevases tootes. Eriala annab oskusi ja teadmisi intelligentsete masinate ja seadmete loomisest.
Mehhatroonikul on kõik eeldused edukaks karjääriks just kiirelt arenevates, uutele lahendustele orienteeritud ning paindlikes firmades. Mehhatroonikud saavad töötada automaatika-, mehaanika ja elektroonikaspetsialistidena, samuti ka automaatseadmete, tehnoloogiliste liinide ning robotite ekspluatatsiooniinseneridena.

 

A. Le Coq pärjati kuuendat korda kõige konkurentsivõimelisemaks toiduainetetööstuseks Eestis!

A. Le Coq on juba kuuendat aastat Eesti kõige konkurentsivõimelisem toiduainetööstusettevõtte.


alecoq konkurentsivõime

Konkurentsivõime edetabel selgitab välja Eesti tugevaimad ettevõtted nende edukuse, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse põhjal. Tunnustatakse ettevõtteid, kes on andnud ühiskonda märkimisväärse panuse ning kelle tegevus päädib väga hea majandustulemusega – võrreldes eelmiste aastatega suurem läbimüük ja parem finantstulemus, efektiivsus ning produktiivsus. Edetabeli panevad kokku Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoda ja Tööandjate Keskliit.

A. Le Coq’i juhi Tarmo Noobi sõnul tuleb klienti pidevalt üllatada. “15 aastat tagasi vastu võetud põhimõtteid järgib ettevõte siiani. Näiteks seda, et klienti tuleb pidevalt üllatada, muidu muutub ettevõte tema silmis igavaks,” ütles Noop.

Toiduainetööstusettevõtete konkurentsivõime edetabel 2014:

1. A. Le Coq AS
2. Liviko AS
3. Saku õlletehase AS
4. Coca-Cola HBC Eesti AS
5. Rakvere Lihakombinaat AS
6. Valio Eesti AS
7. Kalev AS
8. Saaremaa Piimatööstus AS
9. Tarplani Kaubanduse AS
10. Linda Nektar AS

Bool apelsinimahlast

bool apelsinimahlastKuumal ilmal ei ole midagi mõnusamat kui külm, maitsekas kihisev jook. Nami-Nami perenaine Pille Petersoo segas kokku Aura apelsinimahla ning Kellukese, lisas juurde jääkuubikuid ja maasikaid ja ideaalne suvine retsept ongi valmis. Proovi järele!

Suvine alkoholivaba bool sidrunilimonaadi, apelsinimahla ja maasikatega. Limonaad ja apelsinimahl peaksid olema külmkapikülmad!

Kogus: kaheteistkümnele

Läheb vaja:

värskeid või sügavkülmutatud maasikaid

1 l AURA apelsinimahla

jääkuubikuid

1,5 l Kellukese limonaadi

Valmistamine:

Viiluta või tükelda maasikad, pane boolikaussi või suurde kannu. Lisa apelsinimahl ja jääkuubikud, siis kalla juurde limonaad. Serveeri kohe!

© NAMI-NAMI RETSEPTIKOGU

Retsept: Mõnus õllešašlõkk grillpeoks

šašlõkkSelle šašlõki juures on kasutatud väga lihtsaid ja kõigile käepäraseid komponente. Liha pehmendamiseks ja huvitava maitsenüansi lisamiseks pannakse marinaadi kaks osa õlut. Maitsebuketti täiendavad sibularattad, küüslauguküüs, sool, pipar, vürts ning rosmariin. Rosmariini asemel võib kasutada ka muid ürte, nagu näiteks tüümiani või peterselli. Kes aga ise jaanipäevaks šašlõkki marinaadi ei jõua panna, võivad sealihašašlõki Premiumi marinaadis leida ka suurematest poodidest.

Õllešašlõkk neljale

Vaja läheb:

500 g seakaelakarbonaadi
200 ml heledat õlut (A. Le Coq Premium)
100 ml vett
1 tl musta pipart
1 tl soola
0,5 tl vürtsi ehk lõhnapipart
sibulat vastavalt soovile
1‒2 küüslauguküünt
rosmariini, peterselli või tüümiani

Lõika kaelakarbonaadist u 3 cm paksused lõigud. Viiluta lõigud omakorda pikkupidi pooleks ning kahest ribast omakorda 3 cm läbimõõduga ühesuurused kuubikud ja aseta need kaussi.

Marinaadi tegemiseks lahusta 100 ml vees sool, pipar ja vürts ning lisa segu seejärel 200 ml õllele. Seni, kuni õlu marinaadis “rahuneb”, tükelda sibulad ja küüslauk, millest lõika õhukesed rattad. Pärast on neid hea ka šašlõkivardal lihale vahele pista.

Vala õllemarinaad kausis olevale tükeldatud lihale, aseta peale sibularattad ning küüslauk ja sega korralikult kätega läbi. Lisa rosmariini-, tüümiani- või petersellioksad ning sega veel kord, et liha oleks igast küljest marinaadiga kaetud.

Jäta šašlõkk külmkappi 2‒3 päevaks maitsestuma. Grillimise päeval serveeri šašlõkivarras kohe grillilt tõstetuna värske kurgi ja tomati salatiga.

Märtsiõlut rüüpa suvel

Lauri-LippingJuba vanarahvas teadis, et õige jaanipeo juurde käib ka toop õlut. Seda traditsiooni järgides leidub palju nii neid, kes on jaaniõlle pööripäevaks juba ise käima pannud kui ka neid, kes pidupäeva puhul erinevate tehaste toodangut mekivad. Ennevanasti, kui õllepruulimisel tehnoloogiat ei kasutatud, joodi suveperioodil aga märtsiõlut. Nime järgi võiks arvata, et tegemist on õllega, mida tuleks juua eeskätt märtsikuus, aga miks on see veel jaanipäeva eel kauplustes müügil? Mis õlletüüp on märtsiõlu ning kust see omale nime on saanud, rääkis meile A. Le Coqi õllemeister Lauri Lipping, kes hetkel ainukese mehena Eestis ka märtsi-tüüpi õlut pruulib.

Lauriga kohtudes tervitab mind hakkamist täis noormees, kes on õllemeistrina A. Le Coqis töötanud juba üle 10 aasta. Oma teadmised on ta saanud Berliinis VLB õlleinstituudis. Esimestel minutitel on kohe ka selge, et just sealtsamast õllekultuuririigist Saksamaalt on pärit ka märtsiõlu ehk Märzen.

Aastaajad määrasid õllepruulimise perioodi

Lippingu sõnul on märtsiõlu pärit keskaegselt Baierimaalt ning nagu kõik vanaaegsed õllesordid, on ka märtsiõlle nimetus tekkinud tolleaegsetest pruulimisvõimalustest. Nimelt täheldati sadade aastate jooksul õlletootmise juures kummalist iseärasust – suvel pruulitud õlu riknes kergesti, sügisest varakevadeni valmistatud õlled olid aga enamasti puhta maitsega ning isuäratavad. “Tänapäeval on selle põhjus loomulikult teada. Sügistalvisel perioodil oli Alpide jalamil temperatuur märksa jahedam ning madalamal temperatuuril käärimise tulemusena oli selle mikrobioloogiline riknemine vähetõenäoline. Seevastu suvel soojakraadide juures levisid bakterid kiiresti ning rikkusid ka õlle,” teab Tartu Ülikooli keemiaharidusega õllemeister rääkida.

Selleks, et tagada kvaliteetne pruul aasta ringi, võtsid Baierimaa õllepruulijad 1553. aastal vastu lihtsa, kuid efektiivse seaduse, mis garanteeris joogikõlbliku õlle ka suvel. Määrati kindlaks, et õlut tohtis pruulida alates 29. septembrist kuni 23. aprillini ning selle aja sees tuli toota ette ka suvine õllevaru. “Kui õlletootmise periood lahti läks, töötati tehastes täiskoormusel, samuti kaasati lisajõude, et suviseks õlletarbimise kõrghooajaks piisavad varud tagada. Suveks pruulitava õlle tootmist alustati varakevadel ja viimased odralinnased kasutati ära märtsis. Sellest tuleneb ka õlletüübi nimi – märtsiõlu ehk Märzen,” pajatab Lipping õlle nime tekkimise tagamaast.

Kangem õlu, punakas värv

Õllemeistri sõnul on märtsiõllel väga eriline värv ning iseloomulik maitse võrreldes eestlaste jaoks tuntud traditsioonilise laagriõllega. “Selle õlle kääritamiseks keedetakse tihedam virre, mida iseloomustab punakalt vaskjas või merevaigutoon, veidi kõrgem alkoholisisaldus ning tugevam linnaseline maitse,” kirjeldab Lipping õlut. “Humal ja kõrgem alkoholiprotsent kindlustasid õlle säilimise terve suve vältel ning pikem laagerdamisprotsess koos tihedama virdega andis õllele meeldiva järelmaitse ning tummise hinge, mis andis jõudu suvisteks töödeks,” lisab ta.

Kuna märtsiõlut pidi jätkuma terveks suveks kuni sügise keskpaigani välja, tuli leida õllele sobilikud hoiustamistingimused. Õlle värskuse terve suve vältel tagas selle hoiustamine jahedates keldrites ja mägikoobastes, mis tihti olid täidetud talvel kogutud jää ja lumega. “Vanemate õlletehaste juures on tänase päevani säilinud omal ajal märtsiõllede hoiustamiseks ehitatud suured laagrikeldrid. Neid on ka näha meie oma tehase juures, kuhu omal ajal koguti talviti jääd Emajõe pealt,” lisab ta.

Märtsiõlle pruulimine Eestis

Lipping teab rääkida, et veel 1800. aastate alguses pruuliti Tartus vaid pinnakäärituse meetodil saadud koduõlle sarnast hägusat ja settega rüübet. Korralikku märtsi-tüüpi õlut hakati pruulima 1826. aastal, mil Saksamaa juurtega kaupmees Justus Reinhold Schramm avas Tartus õllevabriku, mille ülesanne oli alustada pudeliõlle tootmisega. See õllesort kujutas endast mitu kuud jääkeldris laagerdunud kvaliteetõlut, mida ei müüdud mitte ainult pudelisse villitult, vaid ka vaatides. “Esimest korda pakuti kohalikele Tartu elanikele uut märtsi-tüüpi õlut 1826. aasta 10. aprillil ja pudel erakordset kesvamärjukest maksis 20 kopikat,” teab Lipping ajaloolist fakti. Sarnaselt pruuliti Tartus õlut kuni 1860. aastateni, mil ka Emajõe linna jõudis õlletootmise uus ajajärk – õlut hakati tootma aurumasina jõul.

Tänapäeva tehnoloogia timmib temperatuuri, maitse, värvuse ja kanguse

Lippingu sõnul tänapäeval enam hea märtsiõlle tootmisel nii palju mängima ei pea. “Õlletootmise tehnoloogilised vahendid kontrollivad virde valmistamist, temperatuure, käärimisprotsessi ja filtreerimist, mis kõik võimaldab toota õlut aasta ringi. Samamoodi saab kvaliteetsete karamell-linnaste ja humalatega pruulimisel paika ka märtsiõllele iseloomuliku humalase maitse, merevaigutooni ning virde kanguse,” selgitas ta.

Jaanipäevaks soovitab noor õllemeister proovida ikka ka Märzenit, sest algupäraselt just seda tüüpi õllesid suviseks perioodiks pruulitigi. “Õlu sobib hästi grillvorstide kõrvale ja tänu kõrgele linnaste sisaldusele ning pehmele maitsele BBQ ja lamba- või sealiharoogade kõrvale, kastmete ning moppide sisse.”

Soovitav serveerimistemperatuur klaasi välja valamisel on jahutatuna 6‒8 kraadini, mis toob esile õlle õige maitsebuketi ja aroomi. Tänu oma täidlusele sobib seda aga proovida ka 10‒12 kraadi juures ja eriti just siis, kui eelistatakse pudelist juua,” andis õllemeister kaasa soovitused õlle nautimiseks.

Õlu teeb šašlõki pehmeks, mahlaseks ja maitsekaks

MallemagiMalle Mägi, kes on Saaremaa Lihatööstuses dikteerinud eestlaste maitse-eelistusi juba 30 aastat, teab, mis maitsed meile grilltoodete juures kõige paremini istuvad. Igal suvel valmib tema retseptide alusel 150 tonni erinevaid marinaadis lihasid, ribisid ja šašlõkke. Millised maitsed aga sel aastal eestlastele mokkamööda on, jagas punapäine naine ka meiega. Vestluse käigus valmis ka traditsiooniline šašlõkk uudses õllemarinaadis.

Mägi sõnul on šašlõkk alguse saanud Idamaadest ja Kesk-Aasiast. Tänu roa lihtsusele ja suupärastele tükkidele levis see kiiresti üle kogu maailma ning on muutunud eestlaste seas vaieldamatult populaarseimaks grillroaks. “Algupäraselt valmistati šašlõkki lambalihast, kuid meie inimeste jaoks on õige šašlõkk ikka sealihast tehtud ning sobivaimaks palaks on kaelakarbonaad, milles on piisavalt palju rasvakiude, mis annab šašlõkile mahlasust juurde. Šašlõkki saab valmistada ka tagatükist ja fileest, kuid siin peaks meeles pidama seda, et mida taisem tükk, seda tuimem liha,” selgitab Mägi lihavaliku reegleid.

Traditsioonid, traditsioonid, traditsioonid

Eestlasi iseloomustab suuresti traditsioonidest kinni pidamine ja seda ka šašlõkimaitsete puhul. “Ikka soovitakse klassikalist äädika-sibulamarinaadis tehtud šašlõkki, mis on tootmises olnud vähemalt 30 aastat ja usutavasti on ka järgmised 30 aastat,” ütles ta ning lisas, et väga raske on eestlaste harjumusi selles osas muuta. Oma pikaajalise töökogemuse jooksul on Mägi saanud selgeks aga ühe põhitõe – selleks, et šašlõkk oleks kõigile meeltmööda, tuleb valida lihtsad maitsed ja jälgida, et liha maitse ikka alles jääks. Sellest samast põhitõest lähtub ta ka oma tootearenduses ning sellel aastal töötaski ta välja lihtsa šašlõki õllemarinaadis. “Õllel on väga pikk ajalugu ning lisaks juuakse õlut ka grillimise kõrvale, mistõttu sobib selle maitse ka lihaga hästi kokku. Kui maitsed juba haakuvad, siis miks mitte kasutada seda ka marinaadis,” selgitas ta oma seekordset inspiratsiooni retsepti väljatöötamisel. Koostöös Eesti suurima õlletootja A. Le Coqiga ongi nad turule toonud sealihašašlõki Premiumi marinaadis.

Õlu pehmendab ja annab hea maitse

Mägi soovitab marinaadis julgelt äädika asemel õlut kasutada, sest ka õlu aitab oma koostisega liha tekstuuri pehmendada, kuid erinevalt äädikast jätab see šašlõkki alles kogu mahlasuse. “Õlu annab lihale juurde lisaks mõnusalt mõrkja humalamaitse ning aroomi, mis aga ei muutu domineerivaks, vaid pigem täiustab roast saadavat maitsebuketti,” kirjeldas Mägi õlle mõju šašlõkile. Et õlle maitse šašlõkis väga tugevaks ei muutuks, on soovitav kasutada heledat õlut, mille maitse on mahedam. “Näiteks A. Le Coq Premiumil on pehme ja kerge maitse, mis ei hakka šašlõki juures domineerima ning seetõttu peaks grillpala sobima nii klassikalise äädikamarinaadi armastajatele kui ka neile, kes otsivad erilisi maitseelamusi.” Lisaks õllele on marinaadi lisatud maitseks sibulat, küüslauku, soola, pipart ja vürtsi.

Lõppviimistlus toimub grillil

Kuigi kõik eeldused mahlaseks šašlõkiks annab marinaadis kasutatud õlu, toimub roa lõplik viimistlus siiski grillil. Lihameister soovitab kindlasti šašlõkki grillida sütel, mis annab sellele mõnusa suitsuse aroomi. Grillsüsi tuleb eelnevalt korralikult põlema panna ning oodata õiget kuumust. “Kui grill on nii kuum, et kätt saab selle kohal hoida vaid paar-kolm sekundit, siis võib šašlõkivarda grillile asetada. Põhiline viga, mida tehakse on see, et grillile pannakse tuli otsa ja kohe visatakse ka varras restile. Sellisel juhul võib leek liha ära kõrvetada,” selgitab Mägi. Samuti soovitab ta süüdata sütt süütevedeliku asemel toiduõliga, sest mida vähem keemiat, seda parem ja naturaalsem maitse jääb ka šašlõkile.

“Šašlõki grillimisel tuleb jälgida, et varras saaks igast küljest ilusa pruuni küpse kihi, milleks kulub orienteeruvalt 15‒20 minutit,” täpsustab ta. Šašlõkki soovitab ta serveerida lihtsa tomati-kurgisalatiga, et taldrikul jääks domineerima ikka liharoog ise.

Maitsva õlllešašlõkiretsepti leiad siit

_______

Malle Mägi šašlõkivalmistamise 3 kuldreeglit:

1. Vali hea tooraine. Eelista kodumaist liha ning šašlõki puhul on parimaks tooraineks kaelakarbonaad.

2. Ära maitsesta šašlõkki üle. Mida lihtsamad ja omavahel haakuvamad maitsed, seda suurema tõenäosusega sobib see kõigile.

3. Jälgi šašlõki küpsetamist. Šašlõkki on tarvis igalt küljelt ühtlaselt küpsetada, mis vajab pidevat jälgimist ja keeramist, et toit ära ei kõrbeks ja kuivaks ei muutuks.

Tere tulemast A. Le Coqi maailma

Kinnitan, et olen vähemalt 18-aastane